Avaleht Inimene Aasta kodanik 2013 on Marju Kõivupuu
Aasta kodanik 2013 on Marju Kõivupuu

Aasta kodanik 2013 on Marju Kõivupuu

Kodaniku aasta auhindKultuuriminister Rein Lang nimetas aasta kodanikuks 2013 filoloogi, folkloristi ja kultuuripärandi aasta saadiku Marju Kõivupuu, kelle kandidatuuri valis 13 kandidaadi seast välja aasta kodaniku valimise komisjon. Kodanikupäeva tähistamise raames andis minister eile Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi saalis Marju Kõivupuule üle Reti Saksa skulptuuri „Ühiskonna õis“. Tänavuse aasta kodanikupäeva moto on „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“.

Minister Rein Lang märkis, et Marju Kõivupuu on ehe näide kodanikust, kes loob ja hoiab kultuuripärandit. „Ta on Eesti folklorist, õppejõud, õpetaja, arvukate raamatute ja artiklite autor, paljude komisjonide, kolleegiumide ja nõukogude liige, kuhu kolleegid on volitanud teda esindama. Sisuliselt iga päev, sageli ka iga tund toimetab ta pärandi hoidja ja tutvustajana,“ lisas kultuuriminister. Kultuuripärandi aasta raames on Marju Kõivupuu olnud üks teema-aasta kõige tihedama esinemisgraafikuga pärandisaadikuid ja eestkõnelejaid, andes aasta edusse oma panuse nii pärandiralli etappidel esinejana, mitme uue teema initsiaatorina, kui aktiivse suhtlejana pärandiaasta sotsiaalmeedia-kanalites. Marju Kõivupuu on teema-aastale pühendanud loenguid Tallinna Ülikoolis, käinud esinemas kümnetes koolides ja rahvamajades üle Eesti ning ka Eestist väljaspool.

Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, eelnevalt on ta töötanud ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna dotsendina. Ta on arvukate eesti keelt ja kultuuri puudutavate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ning konsultant. Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega valmis tal 2006. aastal fotonäitus „Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul“. 2013. aasta alguses ilmus Marju Kõivupuult raamat „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter”.

Marju Kõivupuu on tänavu olnud kultuuripärandi aasta pärandisaadik. Ta on vaimse kultuuripärandi nõukogu, riigi kultuuripreemiate komisjoni, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu, kultuuri kutsenõukogu ja „Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010-2013“ koostajate komisjoni liige. Lisaks sellele on Kõivupuud möödunud aastal tunnustatud Hiie sõbra tiitliga. 2011. aastal on teda tunnustatud teatmeteose „101 Eesti pühapaika“ koostamise eest aasta parima eesti autori tiitliga. Samuti on ta saanud Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest.

Aasta kodaniku tiitli üleandmisel premeeriti teistegi kodanikupäevale pühendatud ettevõtmiste võitjaid, selgusid Domus Dorpatensise stipendiaadid ning esseekonkursi „Minu riik“ tulemused.

Selle aasta Domus Dorpatensise stipendiumid saavad Hristo Neilandi Jõhvi eesti-vene noorte tantsuvõistluse Unity Fest korraldamise, Tauno Terve Prossa järve sildade taastamise ning Annike Tasa Viljandi riskilastele mõeldud vanem õde/vanem vend programmi ideede eest. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega.

Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi „Minu riik“ korraldatud esseekonkursi „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ võitsid žürii otsusel:
I koht: Anna-Maria Rožkov, Tartu Vene Lütseum, 9. klass, juhendaja õpetaja Igor Neshpanov
II koht: Andre Toikka, Viljandi Gümnaasium, 12. klass, juhendaja õpetaja Erika Rummel
III koht: Hanna Mia Koit, Tallinna Prantsuse Lütseum, 9. klass, juhendaja õpetaja Maris Sinka

Kultuuriministeeriumi ergutusauhind läks Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 11. Klass õpilasele Jekaterina Podatsinale, juhendaja õpetaja Natalja Voinskaja.

Kokku laekus esseekonkursile 141 tööd, mille hulgast valis žürii välja 14 parimat.

Lisaks eile toimunud aasta kodaniku auhinnatseremooniale korraldasid maakondlikud arenduskeskused üle Eesti vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all, samuti toimus palju teisigi kodanikupäevale pühendatud sündmusi.

Kommentaarid