EESTIMAA UHKUS! Gerly Kedelauk: See, milles head teha, peab südames tõeliselt sütitama!

Gerly Kedelauk on õppinud maast madalast abivajajat märkama. Kui ta kuulis ihtüoosi põdevast Kaidost ja sellega seotud muredest, algatas sotsiaalmeedias kampaania tõsise tõve läbi kannatanud, kuid vahva ja optimistliku poisi abistamiseks. Tänu Gerly organiseerimistööle oli reageering üleskutsele ülimalt aktiivne. Ühel või teisel viisil abistajaid tuli märksa rohkem kui algul arvata võis. Lisaks uue kodu, kreemide ja vannivahtude ning veel palju muu saamisele avanes Kaidol võimalus tutvuda atraktiivsete paikadega Tallinnas ja Soomes.

Üllatusena tuli Gerly Kedelaukile laureaadiks nimetamine Eestimaa Uhkuse galal. Mitmekülgselt heategevust arendanud Gerly on saanud endale Kaido toredaks väikeseks sõbraks ning temas tugevnes veelgi veendumus, et on vaja vaid väikest motiveerivat ühisjõudu ning koos suudetakse palju head teha.

Kus ja kuidas möödus Teie lapsepõlv ja kas olid juba siis kujunenud väärtushinnangud, mis ergutasid tegema head?

Minu lapsepõlv möödus Riisiperes ja Kehras. Olles kolmelapselise perekonna vanim laps, siis tõesti on mind kasvatatud märkama abi vajamist, pisemate eest hoolitsema, suunatud omavastutusele ja organiseerimisele.
Olulise tõuke minu ühiskonda panustamises tõi aasta 2007, kui sõbrannad kutsusid mind MTÜsse Emakas.ee, mille raames oleme 7 aastat teinud heategevuslikus korras ja missioonitundest ühiskondlikku ennetustööd võitluses emakakaelavähi vastu.

Eestis on mitmeid lapsi, kelle haiguse ravi ja sellega toimetulek nõuab suuremaid majanduslikke kulutusi, spetsiaalse kvaliteediga elukeskkonda. Mis põhjusel läks Teile südamesse just ihtüoosi põdeva Kaido tervisemure?

ETV saates Ringvaade oli väike Kaido tema igapäevaelu tugevalt mõjutavast haigusest hoolimata nii heasüdamlik, siiras, rõõmsameelne ja positiivne! Teiseks on mul endal ühe sõbra nooremal vennal see haigus, küll oluliselt kergemal kujul, aga tean, millist vaeva tema lapsepõlves sellega nähti.

Oli Teile näiteks piisavalt oluline ihtüoosi kui haiguse olemus? Lugesite selle haiguse kohta ka kirjandust?

Jah lugesin, see oli vist aitamise üsna esimestel päevadel, kui hakkasin uurima, milliseid nahahooldusvahendeid ihtüoosihaiged kasutavad. Uurisin nii eesti kui inglise keelset materjali, lisaks hakkasid nõu ja jõuga aitama teiste ihtüoosihaigete laste perekonnad, pakkudes välja kreemide ja õlide nimetusi, mis nende peredes on tõhusad olnud.

Milliste suhtlemiskanalite kaudu selgitasite kaasinimestele vajadust abistada väikest Kaidot? Kas reageeringud tulid kiiresti või tuli omajagu vaeva näha? Kas peale rahaliste annetuste tuli veel mingil moel abi?

Juba Ringvaate saate ajal kirjutasin saate toimetuse sotsiaalmeedia fännileheküljele, et sooviksin midagi enamat Kaido heaks teha, kui lihtsalt raha annetustega tegeleda, näiteks mingeid vajalikke asju hankida. Sain tema vanaema telefoninumbri, helistasin ning selgitasin välja, mida Kaidol ja tema perel võiks vaja minna, mida poisile meeldib teha jms.
Lõin Facebook’is lehekülje HEATEGU: aitame koos ihtüoosihaiget Kaidot, kus tegin üleskutse oma paarikümnele tuttavale, et nad annetaksid võimalusel neid asju, mille kohta vanaemaga nimekirja koostasime. Minu sõbrad jagasid seda omakorda teiste sõpradega ja paari tunni jooksul oli koos juba mitutuhat inimest, kellest umbes 10% mulle kohe ka kirjutasid.

Üleskutse ja positiivne reageering levisid seega väga kiiresti. Leheküljele panin üles 3 abistamise võimalust: annetada TÜ Lastefondile maja ehitamiseks raha; kanda raha otse vanaema kontole; asjade annetamine.
Leheküljel hakkasid toimuma koondumised, näiteks koguti raha selleks, et osta arvuti või tellida Kaido nahale väga hea emuõli, koguti arvutimänge.
Veel organiseerisid abituriendid kogumispäeva, mille tulemusena saime Kaido, tema sõbra ja vanaema suvel Tallinnasse kinno, kardirajale, teletorni ning Soome lõbustusparki viia.
Vene kogukond kogus toiduaineid, mänguasju jm.
Kuna kreeme ja spetsiaalseid vannivahtusid tuli väga palju, siis said sellest osa ka teised ihtüoosi põdevad lapsed.

Abistamise lõpptulemuseks oli maja Kaidole ja tema vanaemale. Olete selles kodus vist üks oodatumaid külalisi? Missugune aura on selles kodus?

See on headuse kodu! Kui neil viimati külas käisin, siis Kaido rääkis, et ootab väga külla ehitajaid, sest nemad ju veetsid koos terve suve ja poistega peetud mängud meeldisid Kaidole väga.

Kui Kaidoga kohtute, millest temaga räägite ja kas ka mängite koos?

Kaidole meeldivad legod, autod ja meisterdamine. Neid annetasid head inimesed palju ning viimati panimegi koos legosid kokku. Ta alati uurib mu auto kohta. Tegime sellega tiiru tema kodukandis, nii sain teada kõik temale tähtsad kohad. Kaido on uudishimulik õpihimuline poiss, kes küsib vahvalt palju. Kui Tallinna Teletornis käisime, siis tegi ta õnnemündi ja ütlesin, et sellega saab ta nüüd soovida ükskõik mida, mille peale pisike Kaido soovis tagasi saada oma ema … (Kaido ema suri kolm aastat tagasi).

Kuivõrd teab Kaido ise Teile osaks saanud tunnustusest ja missuguseid tundeid see temas tekitab? Kas ka tema jälgis galat või sai koguni tseremoonial osaleda?

Eestimaa Uhkuse tiitel tuli üllatusena, ei teadnud isegi gala päevani, kes minu kandidatuuri sellele esitas. Kaido selle tiitli olemust veel ei mõista, aga küsis toredasti, et kas oleme jälle koos telekas. Ta ei saanud kahjuks kohale tulla oma tervise tõttu. Rääkisin päev enne üritust temaga ja ta vanaemaga, nad soovisid mulle edu, hoidsid pöialt ning vaatasid tänugalat teleri vahendusel kodus.

Mida on Teile endale õpetanud heategevuskampaania eestvedamine, Kaido ja tema lähedastega suhtlemine?

See ootamatult kordades suuremaks paisunud heategu näitas kui palju häid inimesi on meie ümber, et on vaja vaid väikest motiveerivat ühisjõudu ning koos suudetakse palju head teha ja ka südamesiiruses ilusasti öelda.
Teiseks õpetas kogemus seda, et oleme tõeline e-riik e-inimestega! Suhtleme aktiivselt interneti vahendusel, aga tuleme sealt vajadusel välja ka. Sotsiaalmeedial on tugev ning mitte üksnes n-ö kollase maiguga, vaid ka soovi korral positiivne ühendav jõud.
Kolmandaks mõistsin, kui oluline on organiseeritus ka heategevuses – pidev info uuendamine ja teavitamine, kontaktisikute olemasolu ning valmisolek, paralleelselt jooksvate ehk n-ö alamheategude haldamine, vastutamine ning delegeerimine ja väga palju muud taolist.

Kui tõenäoline on, et hakkate korraldama heategevuskampaaniat ka mõne teise abivaja jaoks?

Eks ma püüan igas päevas midagi head teha. Heategevuskampaaniaid olen vedanud juba 8 aastat ja kindlasti jätkan sellega regulaarselt. Sõbrannadega lõpetasime nüüd ühe projekti, kuid oleme ellu kutsumas uut MTÜd. Nagu ka Kaido aitamise loo puhul oli, siis ei tee ma seda üksi, vaid jõud peitub ühiselt tegutsemises.
Olen õnnelik, sest minu ümber on koondunud ring selliseid inimesi, kes tahavad teha head ja on mind armastavad inimesed, kes on nii mulle toeks, kui oleme ka üksteisele toeks, inspiratsiooniks ning motivatsiooniks. See annab jõudu. Olen neile iga päev tänulik!

Mida lähtudes oma kogemustest soovitate nendele, kes kavatsevad heategevusprojekti juhtida?

Esmalt peab tahe midagi teha südames tõeliselt sütitama, siis on ka jaksu seda teha põhjalikult, kirglikult ja oluline on järjepidevus. Leidke esmalt seega inspiratsioon!
Teiseks suhelge inimestega ja uurige lisaks, mida on vaja teha, mis on tehtud, küsige nõu kogenumatelt, otsige infot internetist, mis on konkreetses valdkonnas ka mujal maailmas toimunud.
Seadke eesmärgid, öelge need välja ja kaasake inimesed, kes on olulised just teile – headuseringis sünnib head rohkem ja mitmetasandiliselt!

Millised inimgrupid on Teie arvates meie ühiskonnas suurimad abivajajad?

Kõik inimesed vajavad abi, olgu see siis haiguse leevendamiseks, materiaaline abi, hingeline abi, tugi tunnustamise või jagamise läbi või muu selline toetus. Abi tuleb julgeda ka heatahtlikult küsida ja korrelatsioonis abivajajatega on alati olemas abistajad.

Missuguseid väljakutseid ja eneseteostusvõimalusi pakub Teile igapäevatöö?

Ma väga naudin oma tööd turundusvaldkonnas. Kogemused töölt olen kindlasti viinud ka heategevusse ja näiteks teavitustöö tegemise, läbirääkimiste ning organiseerimise kogemus oli kindlasti üks võti, mis aitas Kaido abistamisel kaasata nii palju head teha tahtvaid inimesi.

Missugune päev võiks saada Teie jaoks kõige positiivsemaks alanud aastal?

Iga päev on eriline, igal aastal.

Usutles Jaan-Ivo Lukas