Hõbe- ja pronksmedal rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt
22.–27. juulil toimus Inglismaal Manchesteris rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, millest võttis osa 35 võistkonda 26 erinevast riigist, kokku oli osavõtjaid 140. Eesti meeskonna liikmetest sai hõbemedali Airika Harrik Tallinna 21. koolist ning pronksmedali Ants-Oskar Mäesalu Hugo Treffneri gümnaasiumist.
Lingvistikaolümpiaadil võisteldakse nii üksinda kui ka meeskonnana. Individuaalvõistlusel lahendasid õpilased yidiny, tundrajukagiiri, pirahani, muna ja inglise keele ülesannet. Näiteks tundrajukagiiri keelt puudutava ülesande puhul pidi leidma etteantud sõnadele eestikeelsed vasted. Pirahani ja yidiny keele ülesanded kontrollisid õpilaste oskust tuvastada reegleid sõnade hääldamise kohta.
Meeskonnavõitlusel tuli tegeleda gruusia keelega, täpsemini muistses nushuri tähestikus (IX sajand) kirja pandud nimekirjaga, mis sisaldas 100 “asja”. Veel oli vihjeks öeldud, et selle on koostanud inglise poeet, kriitik ja biograaf Martin Seymour-Smith. Tegemist oli 100 mõjusa kirjaniku ja nende põhiteosega. Eesti noorte meeskond lahendas selle küsimuse kenasti. Seega kontrollis ülesanne muuhulgas laiemaid teadmisi, mitte ainult oskust kirjasüsteemist aru saada.
Kui üldiselt on olümpiaadi ülesannete hulgas olnud ka üks keele arvusüsteemi puudutav ülesanne, siis käesoleval aastal midagi sellist polnud. See-eest aga mõjus uudsena ülesanne, mis käsitles ajutegevuse mõõtmist sõnadele mõtlemise ajal.
Individuaalvõistlusel anti välja 7 kuld-, 12 hõbe- ja 17 pronksmedalit. Üldvõit läks USAsse. Meeskonnavõistlusel sai I koha USA, II koht läks Venemaale (Peterburi meeskond), III koht läks jagamisele Rumeenia ja Bulgaaria meeskondade vahel.
Eesti võistkonda kuulusid Andres Erbsen Tallinna reaalkoolist, Anni Pupart Saaremaa ühisgümnaasiumist, Ants-Oskar Mäesalu Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Airika Harrik Tallinna 21. koolist.
Eesti võistkonna juhendajana oli kaasas TÜ doktorant Miina Norvik.
