INTERVJUU! Dr Maie Matšenas: olen õnnelik, kui ärkan hommikul ning minu lähedastega on kõik hästi

Särav, positiivne, sirgeselgne, töökas, ettevõtlik, julge, otsusekindel ˗ neid elus edasiviivaid omadusi võib dr Maie Matšenasele omistama jäädagi. Ta on naine, kes saab hakkama kõigega, kui vaid soovib, oskab unistada ja unistusi ka ellu viia.

Dr Matšenas valis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas arst-stomatoloogia eriala, lisaks on end täiendanud nii kodu- kui välislektorite käe all ja ta on osalenud viimaste aastate kõikidel ülemaailmsetel hambaarstide kongressidel. Aastal 1993 lõi Dr Matšenas oma erapraksise.

Täna aga ei keskendu heade uudiste portaal GoodNews temale kui edukale ettevõtjale või arstile, vaid kui säravale naisele, kes suudab realiseerida oma suured unistused.

Maie, mis see õnn siis ikkagi on? Olete positiivne inimene, õppinud ja töötanud palju ja rohkemgi veel. Ega õnn ometi raskest tööst ei tule?

Oskan vaid iseenda eest vastata, sest arvan, et erinevatel inimestel tekib õnnetunde seisund ilmselt erineval ajahetkel erinevates taustsüsteemides. Mina olen õnnelik, kui ärkan hommikul ning minu lähedastega on kõik hästi. Või kui ma tean, et kuigi mul võib olla palju teha, on need tegevused, mis aitavad inimestel paraneda nii füüsiliselt kui tunda end paremini üldiselt. Igas päevas armastan harmoonilisi võnkumisi tekitavaid tegevusi. Kakofoonia ei ole minu jaoks.

Kuidas on Teil suhted positiivse ja negatiivse mõttemaailmaga?

Minus ei ole väga kohta negatiivsusele, sest see ju ei aita millegagi ega millekski – ei aita probleeme lahendada, ei aita näha teed lõpptulemuseni. Pigem olen lõpptulemusele orienteeritud. Ja lõpptulemus ei pea olema midagi käegakatsutavat. See võib olla ka puhkusepäev või ka terve puhkus. Kui tunnen, et ma ei saa mingil põhjusel korralikult puhata, siis muudan seda nii, et saaksin. Kui lihtsustatult öelda, siis kui vaja kohendan patja, vahetan raamatut või olen üldse mitu aega Eestist eemal. See oli muidugi vaid üks suvaline näide.

Emotsioonidega tundub, et on nagu korras, kuigi arstitöös olen harjunud enne ikka analüüsima ja põhjust leidma, miks mingid asjad nii on nagu on. Pärast mõningast üllatust või vahel ka pahameelt asun asju, vajadusel ka suhteid, lahendama.

Kuidas suhtute ütlusesse, et ei ole head halvata?

Need on õppetunnid! (Naerab)

Juhite edukat hambakliinikut Studio Dental Care. Millistest põhitõdedest juhindute oma töises elus?

Alati tuleb alustada inimesest, tema murest, millega ta arsti poole pöördub. Samuti on oluline koostöövalmidus ja usaldus. Palju tuleb selgitada, miks asjad nii on ja milline on tõenäosus, kuidas asjad võivad edasi kulgeda. Samuti olen alati soovitanud võtta võrdlevaid konsultatsioone, et väga suurte tööde puhul patsient leiaks lõpuks tohtri, keda ta usaldab ja kellega koostöö sobib. Lisan alati, et see, mis räägin, on minu arvamus ning vajadusel saab patsient võtta endale niipalju aega mõtlemiseks, kui ta soovib. Esmaabi ja kiiremat reageerimist vajavate probleemide lahendamist alustame kohe ning siis saab edasi otsustada edasist töörütmi.

Mis Teile rõõmu valmistab ja millest rasketel eluhetkedel jõudu ammutate? 

Rõõmu valmistavad tänulikud patsiendid, keda on meil juba üle 11 000 kahe kabineti peale. See on suur tänu.

Kordaminekud oma elus ja perekonnas, rõõmsad ning positiivseid üllatusi täis lähedased. Kui on jõudu vaja, siis on oluline teadmine, et on inimesi, kes on alati olemas. Mõned väga head sõbrad …

Kas inimesed peaksid teadlikult valima, kellega läbi käia? Mis Te arvate, kui palju sõltub meie kõigi elu sellest, millised inimesed meie ümber on?

Inimesed tulevad ise meie ellu ja lahkuvad ka ise. Põhjused on erinevad. Ma ei oska seda öelda. Tunnen vaid, et ma tahan ja jaksan väga enda lähedal hoida aasta-aastalt järjest vähem inimesi. See-eest on nad mõttekaaslased ja minu jaoks nn raudvara.

Kuidas tulla toime negatiivsete mõtetega? 

Otsige tegevust, aidake teisi. Tehke lihtsalt head ja see tuleb endale tagasi. Kasvõi selle näol, et te teate, et olete saanud kellelgi head teha.

Kuidas võiks mõjutada vastutustunde olemasolu või puudumine inimese õnnetunnet? 

Selle küsimuse vastus oleks omaette artikli või ka arutluse teema. Vanemlik või arstlik vastutustunne peab loomulikult olema, aga oskus oma lähedasi ka vabaks lasta ja lasta neil olla, kes nad on, on väga vajalik.

Kui suur raamatute lugeja Te olete? Millised on need raamatud, mida korduvalt kätte võtate? 

Olen hakanud uuesti läbi lugema kunagi koolis olnud kohustuslikku kirjandust ˗ meeletult huvitav on. Hoopis teine vaatenurk ja emotsioon. On plaanis rohkem hakata lugema ilukirjandust. Siiani on natuke rohkem olnud kohta meditsiini uuemaid saavutusi käsitleval kirjandusel.

Kes on Teie kõige suuremad õpetajad ja eeskujud?

Mul on palju eeskujusid, aga ennekõike inimlikke eeskujusid, kuidas oma tööd teha ning oma sõna pidada ja suhtuda teistesse inimestesse. Minu suur eeskuju oli mu isa. Mul on olnud Pärnu 2. keskkooli ajal fenomenaalseid pedagooge. Samuti innustavad mind inimesed, kes on “üdini arstid”.

Mis Teid inspireerib?

Inspiratsiooni ja ka jõudu saan ma juurde täiesti teistsuguste asjade tegemisest kui on arstitöö. Naudin kunsti, muusikat, aga ka aiatööd, ajalugu, oma ümbruse kujundamist ning isegi ürituste organiseerimist – kõik see, mis avardab maalima, avardab ju mõtlemist.

Kui oluliseks peate head sõna, selle levitamist, häid uudiseid või lihtsalt komplimentide tegemist? 

Kui ma näen, et hea sõna aitab, siis aitan hea meelega. Kui ma näen, et selleks, et hea sõna inimeseni jõuaks, on vaja enne ta ikka väga reaalsusesse tuua, nn kahe jalaga maa peale, siis ma teen enne seda ning siis julgustan edasi võtma vastu otsuseid, mis lahendaksid tema olukorra. Parem õudne lõpp olukorrale, kui lõputu õudus, on minu moto. Vägivalla suhtes olen sallimatu.

Headus peab olema, aga see on see Hiina vanasõna, et tuleb anda inimesele pigem labidas kui raha. Ise oma õnne luues osatakse seda ka hoida.

Mille eest olete elus väga tänulik. Kui oluline üldse on tänulikkus? 

Ma olen väga paljude asjade eest tänulik. Seda ei tahaks hakata niimoodi avalikkuse ees isegi üles lugema, aga seda on kohe väga palju.

Millised loomuomadused on Teid elus kõige rohkem edasi aidanud?

Sihikindlus ja töökus. Ise arvan, et natuke ka empaatiavõime.

Kui oluliseks peate vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemist? Mida ise teete, et olla pidevalt heas vaimses ja füüsilises vormis? 

Ma arvan, et tuleks alustada endaga suhtlemisest ning enda tundmaõppimisest. Iga inimene on kordumatu indiviid ja tal on oma füüsiline ja vaimne tervis. Mina hoolitsen selle osa eest endas, mida tunnen olevat väsinud või kurnatud. Kui tunnen, et liigun vähe, võtan järgmistel nädalatel ette tegevusi, kus olen rohkem liikumises. Kui tunnen, et vajan vaimutoitu, siis istun maha ja mõtlen, mis see võiks olla. Kui see on üksi olemise vajadus, siis olen üksi, kui see on soov vaikides kunsti nautida, siis leian selle võimaluse niipea, kui vähegi aega tekib. Aga ma ei jäta seda tegemata. Ning ma ei armasta reegleid! Et siis ja siis pean ma nii- ja naapalju trenni tegema või teatris käima või ükstakõik mida muud.

Kui julgelt unistatud unistused on Teie elus realiseerunud?

Minu jaoks päris julgeid unistusi. See hõlmab erinevaid projekte. Viimane suurem projekt sai alguse eelmise aasta jaanuaris. Parem on mitte päris lõpuni üritada kõike läbi mõelda ja ette näha, siis võib lüüa põnnama. Realist tuleb olla ja üle igasuguse piiri minevaid ettevõtmisi pole ka tark teha. Mulle sobib, kui ma saan asju teha nii, et mul ei ole päris tähtajalist kohustust. Ei taha väga kriitilisi pingeid.

Mida oskate GoodNewsi lugejatele soovitada, et mis oleks see valem, et inimene saaks elada oma unistuste elu või viia ellu mõne pisema unistuse? 

Eks kõik peab algama endale selgeks tegemisest, mis on see, mis teeb inimese tegelikult õnnelikuks. Inimene võib seda hakata enda jaoks läbi mõtlema ka selle nurga alt, et kui tal näiteks ühel hetkel ei oleks seda või teist lähedast või tal ei oleks meest või ka seda kodu, mis tal hetkel on, siis kas ta oleks õnnelik või õnnetu. Kas tal on hetkel olukord, kus ta peab andma endast kõik, et temast nõrgematel oleks hea elada või on tal võimalus anda juba oma pere ja elu kõrvalt midagi ka täiesti võõrastele inimestele, et võimaluse piires aidata lähikondlasi. Võib-olla aitab juba suhete muutmisest naabriga ja heast pilgust vastutulijale. Äkki mõne kodutu looma aitamisest või kasvõi oma majaümbruse korras hoidmisest, mõne taime kasvatamisest. Teisisõnu saab ilmselt muutumine alguse hoolimisest. Sealt kasvab edasi kohustus teha oma tööd hästi ning isegi kui abi ei ole kohe lihtne võtta, siis pealehakkamisega saab juba ka abi, et äkki midagi enamat teha.

Keeruline ongi hoida tasakaalu töö, suhete, edukuse ja perekonna vahel. Eks see on paras pähkel. Aga nagu öeldakse, kes teeb, see jõuab ja asjad, kui nad kasvavad koos inimesega, kasvavad vaikselt ning on võimalik nende vahel tasakaalu hoida ja olla õnnelik.

Usutles Monika Kuzmina