Avaleht Inimene Kairi Ibrus: 40 aastat koolis tööl, 40 aastat elu koolis
Kairi Ibrus: 40 aastat koolis tööl, 40 aastat elu koolis

Kairi Ibrus: 40 aastat koolis tööl, 40 aastat elu koolis

40 aastat... foto-page-001
Õpetaja Kairi Ibrus koos viimaste gümnasistidega

10. septembril tähistas Võhma Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kairi Ibrus tähtpäeva – täitus 40 tööaastat haridusasutustes. Sellest pikast ajast teeb lühikese kokkuvõtte õpetaja ise.

1974. aasta kevad oli minu elus määrava tähtsusega. Tegin C.R. Jakobsoni nim Viljandi I Keskkoolis lõpueksameid, kui vahetult enne matemaatika eksamit sai minu isa infarkti ja suri.
Jäime emaga kahekesi, ma ei tahtnud teda üksi jätta ning hakkasin õppima Tartu Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiks, eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.

10. septembril 1974. a sai minust, 18-aastasest tüdrukust, Paala 8-kl Kooli vanempioneerijuht. Noorematele klassidele hakkasin õpetama ka matemaatikat. Julgesin pedagoogi ametikoha vastu võtta tänu sellele, et mulle olid Võhma kooli päevil suureks eeskujuks klassijuhataja Ingrid Välja ja vanempioneerijuht Saime-Helene Valo. Lootsin, et kui hätta jään, saan neilt tuge ja abi ning nii see oligi.

Mul vedas, et sain tööle just Paala kooli, nii südamlikke ja toetavaid kolleege sooviksin kõigile, kes alustavad oma esimest tööaastat. Teoreetilisi teadmisi omandasin küll Tartus, aga seda, kuidas ennast kehtestada ja metoodikat aine õpetamiseks sain kooli direktor Kaljula Koppelilt, kes vormis minust õpetaja. Ta oli tõeline vana kooli mees, keda austati ja kellest lugu peeti. Mul oli väga kahju Paala koolist ära tulla, kuid ma ei tahtnud ära öelda Võhma Keskkooli direktor Valter Roosioksale, kes soovis, et tuleksin tööle oma kodukooli.
1. septembril 1977. a sai minust Võhma kooli töötaja – vanempioneerijuht. Lisaks eesti keele ja kirjanduse tundidele pidin ka paar kuud õpetama bioloogiat. Esimene aasta Võhmas oli emotsionaalselt raske, sest kauaaegne teenekas direktor põdes rasket haigust ja läks kevadel manalateele.
2.
1978. a sügisel hakkas kooli juhtima Tiiu Bakhoff-Nõmm. Meie koostöö laabus suurepäraselt just tänu usaldusele ja mõistmisele.

Töö koolis oli huvitav. Minu ümber olid koondunud aktiivsed noored inimesed. Toimusid koondused, rivivõistlused, matkad, luuremängud, laagrid jpm. Maakondlikel kokkutulekutel oli Võhma kool ikka paremate seas. Eriti on meelde jäänud osavõtt televisioonis korraldatud võistlusest „Kutsub fanfaar“, kus meie kooli võistkond tuli võitjaks. Auhinnaks oli ekskursioon Saksamaale.

Ajad muutusid ja minust sai täiskohaga eesti keele ja kirjanduse õpetaja tunnustatud ning range kolleegi Rita Säde kõrval.

Pikkade tööaastate jooksul on mul olnud väga tublisid õpilasi, olen püüdnud kõigisse sisendada austust rahvuskirjanduse ja emakeele vastu ning õhutanud lugema raamatuid. Minu õpilaste hulgas on olnud tublisid õigekirjatundjaid ja kirjandushuvilisi, kes on esindanud Võhma kooli maakonnas ja vabariigis ning tulnud auhinnalistele kohtadele – Kedy Kivirand, Mari Ollino, Kairi Kohala, Viivika Rõuk, Renata Muru, Tiina Härm, Merily Turjakas, Liina Rätsep, Kedli Anvelt, Agnes Alas, Riina Aksenenko, Ege Rass, Viktoria Kirpu, Maria Gertsjak, Erki-Henri Meerbach.
1998.–2001. a töötasin koolis ka poole kohaga huvijuhina. Mulle see töö meeldis, sest minu kõrval olid aktiivsed õpilased Kersten Kattai, Tõnis Soopere, Jelena Vareiko, Merit Voll jt. Üritustest on eriti meelde jäänud abiturientide poolt korraldatud jõuluballid.

Mul on olnud võimalus olla klassijuhataja viiele lennule. Kõik need klassid on olnud erinevad, omanäolised, teotahtelised, nii nagu ühe pere lapsed ikka. Esimesed „oma lapsed“ sain ma 1986. aastal. Olen õnnelik ja ühtlasi ka kurb selle üle, et just minu juhatatud 20. lennuga lõpeb kevadel Võhma koolis keskhariduse andmine.

2005–2007 töötasin Kirivere Põhikoolis asendusõpetajana. See oli väga tore ja vaheldust toov aeg. Kollektiiv oli suurepärane, õpilased armsad, südamlikud ja andekad. Karmo Kiiman pääses vabariikliku emakeeleolümpiaadi lõppvooru Tartus, maakonnas tulid paremate hulka Maria Roosileht, Anna-Liisa Purge.

Üle kümne aasta olen põhikooli õpilastega osa võtnud Eesti Raamatuühingu projektist „Lugeda on mõnus“.

Võhma kooli vilistlasena olen jõudumööda kaasa aidanud aastapäeva üritusi läbi viia, võtan osa ka Võhma Ajaloo Sõprade Seltsi tööst.

Mind on kahel korral valitud Võhma Linnavolikogusse. Juhtisin kultuuri- ja spordikomisjoni tööd. Komisjoni kuulusid ärksad ja teotahtelised inimesed, kel oli alati palju häid mõtteid, et elu Võhmas muutuks huvitavamaks. Mul on hea meel selle üle, et meie algatatud üritused on jäänud kestma – ümber Võhma linna jooks, jõulutulede süütamine linna kuusel, aasta sportlase valimine. Kahju on sellest, et lõpetati Võhmast pärit tubli üliõpilase valimine ning talle preemia määramine.

Oluliseks tunnustuseks oma tööle pean seda, et Võhma Gümnaasium esitas mind 2006. a Viljandimaa aasta õpetaja kandidaadiks.

Mulle meeldib töötada koolis ja olen õnnelik selle üle, et olen leidnud endale õige ameti.

Kairi Ibrus
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Võhma Gümnaasiumis 

Kommentaarid