Tähista naistepäeva Ivo Linnaga! Lisatud intervjuu

Ööklubi Factory annab 10. märtsil avalöögi tantsuõhtute sarjale, millest esimene, naistepäevale pühendatud üritus kannab pealkirja “Retro-tantsuõhtu vol. 1”. Uus sari toob publikuni legendaarsed esinejad suures avaras saalis, millest saab üheks õhtuks punase vaiba ja retrohõnguliste valguslahendustega tantsupaik.

Naistepäeva puhul pakub oma aegumatuid lemmiklaule lavalegend Ivo Linna koos klahvpillimängija Antti Kammistega.

“Meile meeldivad eesti naised, me armastame neid – neile tuleb tähelepanu pöörata ja lilli tuua ning kasvõi üks päev aastas pidulikumaks muuta,” ütles läbi aegade üks nõutuim ning armastatuim artist Ivo Linna. “Meil ei ole ürituse jaoks kindlat kava, me proovime ära laulda oma repertuaari paremiku ning kindlasti täidame kõik soovid, mida oskame ja saame.”

Itaalia aegumatute hittide paremiku toob teieni tõeline Itaalia klaverivirtuoos Tommaso Primavera, kes esineb koos bändiga, mis on spetsiaalselt selleks õhtuks kokku pandud. Tommaso on kümnete tuhandete eestlaste ees esinenud varasemalt nii Toto Cutugno kui ka Smokie’ soojendusartistina. Tommaso kinnitusel on naistepäev Itaalias pidulik sündmus, mida sümboliseerib lill nimega mimoos. Lisaks kingitustele peavad mehed sel päeval oma naisperet meeles just nende lilledega.

Ajastuõhngulisi plaate keerutab retro-tantsuõhtul DJ Ivar Martin, kelle stiilset maitset tunnevad kõik Tallinna pidulised. Ivar on pealinna legendaarseima ja pika ajalooga üritustesarja “Ennu ratas” üks korraldajaid ning oskab pidutsejad enda muusikavalikuga otse õigesse ajastusse teleportida.

Kes kaua igatsenud suurel tantsuplatsil jalga keerutada, ja seda veel enda noorpõlvehittide saatel, ei pea enam pikalt ootama – õige varsti viib Factory punane vaip otse tõelisesse retromaailma, kus igaüks saab diskopallide valguses end tagasi 80ndatesse tantsida.

Võta kaasa oma kallim, parimad sõbrad ning hangi Piletilevist pääse juba täna!

Ivo Linna: naised on mõistatuslikud ja imelised olevused – see teeb elu väga põnevaks 

Kõigi aegade armastatuim ja nõutuim artist Ivo Linna on veendunud, et eesti naised on maailma ilusaimad ning läheneva naistepäeva eel leiab ta, et mingit nõukaaegset varjundit sellele tähtpäevale külge kleepida ei tohi. Meestele meeldivad naised ning see üks pidulik päev aastas võiks jääda selliseks nagu alati – lillede, kallistuste ja ülima austuse päevaks.

Ivo on naistepäeval alati hea meelega laval olnud ning ka see aasta ei ole erand. Umbes 30 aastat tagasi oli tal sel päeval Tarmo Pihlapiga lausa kümme esinemist. Nüüd on Ivo leidnud endale sobiva lavapartneri Antti Kammiste näol, kellega koos on naisi lõbustatud nii suurtel lavadel kui ka väikestes seltskondades üllatuskülalistena.

Selle aasta etteaste, mis artistile endale retrojudinad peale toob, toimub Club Factory tantsupeol 10.märtsil.

Kui mälu ei peta, siis minu rekord – kusagil 30 aastat tagasi – oli ühel päeval koos Tarmo Pihlapiga ligi kümme esinemist.

Ivo, teile vist ei ole võõras naistepäeva ajal tööl olla?

Ivo Linna: „Kindlasti mitte, ma esinesin naistepäeval aktiivselt juba ajal, mil see oli nõukogudeaegne suur püha ja neid esinemisi ikka jagus. Kui mälu ei peta, siis minu rekord – kusagil 30 aastat tagasi – oli ühel päeval koos Tarmo Pihlapiga ligi kümme esinemist. Vahepeal, kui tulid uued ajad, siis naistepäevatemaatika korraks nagu taandus, kuid praegu on naised siiski jälle au sees ning esinemisi on meil Anttiga palju.“

Milline on olnud kõige meeldejäävam naistepäevakontsert teile endile?

Antti Kammiste: „Naistepäevakontserte on meil Ivoga ikka olnud, aga sellist, mis oleks väga sügavalt sööbinud mälestustesse… võib-olla see kord, kui meid kutsuti esinema Liviko tehasesse sealsetele naistele. See oli selline mõnes mõttes naljakas ja meeldejääv, kuna pärast korraldati meile ekskursioon ja näidati, kuidas viina tehakse.

Meile meeldivad naised, me armastame neid – miks mitte neile tähelepanu pöörata, lilli tuua ja kasvõi üks päev pidulikumaks muuta.

Mis te arvate sellest, et naistepäev on jälle au sees – on see pigem positiivne?

Ivo Linna: „Muidugi on positiivne! Igale omaaegsele peole mingit nõukogudeaegset varjundit külge kleepida – see on väga kaheldav ja vale. Meile meeldivad naised, me armastame neid – miks mitte neile tähelepanu pöörata, lilli tuua ja kasvõi üks päev pidulikumaks muuta. See on ilus ja sellele ei ole mingit poliitilist varjundit vaja üldse juurde leiutada. Mina olen väga poolt!“

Antti Kammiste: „Pigem küll, sest et selles nii-öelda võrdsustuvas maailmas, kus naisi üritatakse järjest rohkem meesteks teha ja mehi omakorda naisteks, on see tegelikult hädavajalik. Muidu lõpuks lähebki nii, et välimuselt me küll erineme, aga muidu oleme ühesugused inimesed.“

Eesti naine on maailma kõige ilusam naine.

Milline on teie lemmiklugu, mida alati hea meelega naistepäeval esitate?

Ivo Linna: „See on nüüd küll sõltunud ajast. Repertuaar on ju ikka muutunud ja uusi lugusid peale tulnud. Praegu näiteks on meil repertuaaris üks lugu „Kingitus“, mida me väga hea meelega laulame – see on pidupäevalaul, seda võib laulda ükskõik millisel tähtpäeval. Lisaks ka need lood, mille on aeg ise välja noppinud – „Laula mu laulu, helisev hääl“ ja veel vanu nõutud lugusid, mida rahvas ikka ja jälle tahab kuulata. Sellised mahedamad lood armastusest.“

Milline on eesti naine? Milline on tema iseloom?

Ivo Linna: „Eesti naine on maailma kõige ilusam naine. Ma olen suure ilma peal palju ringi liikunud ning see on minu kindel veendumus. Iseloomu poolt ma ei oska väga kaasa rääkida sest naised on läbi terve inimkonna ajaloo olnud meestele suureks mõistatuseks. Samas, võibolla on see just hea, et me ei saagi neist imelistest olevustest aru. Las nad olla sellised mõistatuslikud, nagu nad on. Nii on elu põnev!“

Värske kurgiga võileib naistepäeval on üks asi, mis on mul eredalt meelde jäänud.

Milline on naistepäeva kingitus, mida te ise olete kõige kauem pidanud ette valmistama?

Ivo Linna: „Tänapäevasele lugejale või kuulajale tundub see muidugi absurdsena, aga ma mäletan aega, mil Mustamäel oli veel aiand. Ütleme nii 70ndate keskpaigas. Selles aiandis töötas üks mu hea tuttav, kel õnnestus kuidagi ajatada värske kurk, mida tänapäeval müüakse 365 päeva aastas. Mul oli temaga selline kokkulepe, et lisaks lilledele, mida ma sealt nagunii kogu aeg ostmas käisin, sain ühel naistepäeval sealt kaasa ka värske kurgi! Mul pole aimugi, mille peal nad seda seal ajatasid ja kasvatasid, aga see kurk oli tõeline – see lõhnas ja maitses nii hästi, et terve pere läks peast hulluks. Nii et jah, värske kurgiga võileib naistepäeval on üks asi, mis on mul eredalt meelde jäänud. Muidu olen ikka alati lilli kinkinud ning omal ajal oli millegipärast just alpikannipott see naistepäeva-lill. Kolm nelki, millest üks oli kindlasti ära murdunud, oli ka tolle aja trend, aga mulle nelgid ei meeldinud, neid ma ei kinkinud.“

Antti Kammiste: „Mul ei olegi olnud pöörast kinki. Ma olen ikka samamoodi piirdunud lilledega. Ma arvan, et hullude kingitustega ei ole vaja üle pingutada, märkamine ja meeles pidamine on palju olulisemad, kui kingitustega ära hellitamine.“

Lilli ei pea kinkima naistele sünnipäevaks, pulmapäevaks või naistepäevaks. Lilli võib iga päev kinkida.

Kas tänapäeva nooremad mehed kingivad naistele piisavalt lilli?

Ivo Linna: „Vot ma ei tea, kas nad kingivad või kui palju nad kingivad, aga seda ma võin oma pika kogemuse põhjal küll öelda, et lilli ei pea kinkima naistele sünnipäevaks, pulmapäevaks või naistepäevaks. Lilli võib iga päev kinkida. See teeb naistele väga palju rõõmu. Olen tähele pannud, et kui ma kingin oma kallile naisele lihtsalt niisama lilli, siis see üllatusmoment valmistab palju rohkem rõõmu kui mingisugused kolm päeva aastas, mida kõik tähistavad. Mina kingin lilli sageli ja see teeb mind ennast ka rõõmsaks.“

Mõnel peol käivitub rahvas juba esimese looga, aga on olnud ka selliseid pidusid, kus rahvas alguses sööb ja joob ning isegi daamide valiku väljakuulutamine ei pane rahvast tantsima.

Kas teid saab ka sel aastal naistepäeval kusagil esinemas näha ja millega publikut üllatada plaanite?

Ivo Linna: „Jaa, ikka. Astume 10. märtsil lavale Factory naistepäeva tantsuõhtul. Eks me ju mängime igasugust muusikat ja peamiselt sõltub repertuaari valik väga palju publikust. Selle järgi teemegi jooksvalt otsuseid. Meil ei ole sellist kindlat kava. On olnud väga rahulikke ning samas ka tormakaid pidusid. Repertuaari paremiku, lood, mida rahvas alati ootab, üritame loomulikult alati ära esitada. Väga palju ning väga sageli küsitakse ka soovilugusid ning kui me tõesti oskame ja saame, siis täidame alati kõik soovid!“

Ma soovitaks esmalt aru saada, et naised on imelised olevused. Nendega ei ole mõtet vägikaigast vedada, neid peab hoidma õrnalt aga kindlalt, nagu kristallvaasi.

Teid Anttiga teeb õnnelikuks, kui rahvas tantsima tuleb?

Ivo Linna: „Loomulikult! Meil on selles osas olnud muidugi ka erinevaid kogemusi. Mõnel peol käivitub rahvas juba esimese looga, aga on olnud ka selliseid pidusid, kus rahvas alguses sööb ja joob ning isegi daamide valiku väljakuulutamine ei pane rahvast tantsima. Seda juhtub sageli näiteks reedestel päevadel, mil inimesed tulevad otse töölt ning soovivadki muusika saatel pigem lõõgastuda ja istuda. Seega on olnud pidusid, mil tantsupõrand jääbki suhteliselt hõredaks või siis oodatakse seda esimest paari, kelle järel ka teised tõusevad ning tantsima tulevad.“

Naisi peab juba sellepärast väga kõrgelt hindama, et just nemad sünnitavad tulevikku.

Milliseid nõuandeid soovite anda noortele Eesti meestele naistega käitumisel?

Ivo Linna: „Ma soovitaks esmalt aru saada, et naised on imelised olevused. Nendega ei ole mõtet vägikaigast vedada, neid peab hoidma õrnalt aga kindlalt, nagu kristallvaasi. Naisi peab juba sellepärast väga kõrgelt hindama, et just nemad sünnitavad tulevikku. See väärib kõige suuremat austust, nii et austage, hoidke ja armastage oma naisi, noored mehed. Kallistage ja naeratage!“