Avaleht Seltskond Tallinnas tuleb Iraagi Tantsu Festival
Tallinnas tuleb Iraagi Tantsu Festival

Tallinnas tuleb Iraagi Tantsu Festival

Tallinnas toimub 21.-23. septembrini maailma esimene Iraagi Tantsu Festival, kus esinevad tantsustaarid Jana Tsehhotskaja (Ukraina) ja Irina Belopolskaja (Venemaa).

Traditsioonilise Iraagi tantsu õpitubasid viib läbi Assala Ibrahim (Iraak). Tantsukursusi saadab elav muusika, mida esitab professionaalsetest muusikutest koosnev ansambel Aram Al Fahad Iraagist.

Assala Ibrahim. Foto: Jan Bolliger

Festivali korraldab Berit Aicha Vill, kes on Müstika Tantsustuudio hing ja eestvedaja.

Berit Aicha Vill. Foto: Terje Talts

Berit, festivali nimi on inglise keeles Inanna International Iraqi Dance Festival. Miks Inanna?

Festivali nimi tuleb austusest iidse Iraagi kultuuri vastu, mille traditsioonid ulatuvad kaugemale kui 5000 aastat. Ajaloolise Mesopotaamia kultuuri keskmeks olid naised, kes olid nii preestrinnad kui ka võimekad juhid poliitilises ja sotsiaalses elus. See on ka üheks põhjuseks, miks tuntumad ja tähtsamad müütilised olevused Mesopotaamia religioonis ja mütoloogias on olnud naised. Inanna oli ilu-, viljakuse-, armastuse-, aga ka sõja- ja tarkusejumalanna. Teda austasid sumerid ja hiljem ka akaadialased, babüloonlased ja assüürlased, kelle jaoks oli ta tuntud nimega Ishtar.

Mis siis festivalil toimuma hakkab?

Terve nädalavahetuse kestel on huvilistel võimalik töötubades õppida erinevaid Iraagi tantsustiile. Reedel toimub seminar, kus räägitakse Iraagi tantsu ajaloost ja kultuurilisest taustast. Pärast seminari algab võistlus, kus juba oskajamad tantsijad saavad näidata oma oskusi nii Iraagi tantsus kui ka teistes Araabia folktantsudes. Päeva lõpetab vaba lava, kus esinevad festivalile tulnud välismaa ja kodumaised tantsijad. Kõik kursused, seminar, võistlus ja vaba lava saavad toimuma Tallinnas Müstika Tantsustuudios.

Laupäeval toimub aga suur festivali galakontsert Lindakivi Kultuurikeskuses, kuhu ootame kõiki huvilisi. Esinevad tantsijad üle maailma: Rootsist, Ukrainast, Soomest, Lätist ja Leedust. Kaugemalt on tulijaid isegi USA-st, Mehhikost ja loomulikult Iraagist! Õhtu tipphetkeks on elavat muusikat esitav bänd Aram Al Fahad Iraagist, kelle repertuaaris on nii Iraagi kui ka teiste araabiamaade muusikat. Laval saab näha ka kohalikke tantsijaid ning lisaks on kahe kohaliku stuudio Müstika ja Arrakise koostöös valminud suur trupinumber, mille esmaettekannet sellel kontserdil näha saab.

Miks ikkagi Iraagi tantsu festival?

Festivali eesmärk on tutvustada inimestele Iraagi tantse, sealhulgas populaarseks saanud Iraagi mustlaste tantsu kawliya’t, säilitada tantsu säilimine ja ühtlasi aidata kawliyasid. Meie festival on ühtlasi heategevusliku eesmärgiga. Festivali kunstiline juht on Iraagi koreograaf ja tantsuõpetaja Assala Ibrahim. Tema uurimustöö kawliyade ehk Iraagi mustlaste tantsu kohta näitas talle, millistes ebainimlikes tingimustes need inimesed endiselt elavad. Ta on teinud tohutut tööd selleks, et tutvustada kawliyade praegust olukorda rahvusvahelises tantsijate kogukonnas. Samuti on ta teinud tööd selle nimel, et kawliyade olukorda tutvustada erinevatel humanitaarabi eesmärkidel. Enamikul inimestest ei ole aimugi, et mustlased Iraagis elavad ja samuti ei teata, milliseid kannatusi, diskrimineerimist ja süüdistusi nad endiselt peavad taluma.

Heategevusliku gala ühe osana seab Assala Ibrahim sõpradega üles annetuskasti, kuhu on oodatud annetused koolile. Galal toimub eriline tseremoonia austamaks inimesi, kelle töö on muutnud humanitaarvaldkonda ja tantsijate kogukonda.

Festivali galakontsert „Armastuskirjad Inannale“ on heategevuslik kontsert, mis on pühendatud Iraagis elavate kawliyadest laste kooli taasavamisele. Tegemist ei ole tavalise kooliga ja ka lapsed ei ole nagu teised Iraagis elavad lapsed. See heategevuslik projekt on pühendatud mustlaslastele, kes elavad Iraagis. Mustlased ehk romad on Iraagis elanud sajandeid. Mõned antropoloogid peavad nende päritolumaaks Indiat, teised on arvamusel, et nad on pärit iidsest Mesopotaamiast. Nende paikne nimi on kawliyad. 2003. aasta lõpus, pärast Ba´athi partei režiimi lagunemist alustas Mahdi armee ranget islamiusu propageerimist. Sooviti luua uus ja puhas ühiskond ning kawliyasid peeti elustiili tõttu ohuks. Nad töötasid lauljate, tantsijate ja muusikutena. Kawliyasid süüdistati mustal turul alkoholiga kauplemises, samuti ka prostitutsioonis. Mahdi armee käskis neil hüljata oma peamine elukoht, kuid kuna paljudel ei olnud võimalust kuhugi minna, siis keelduti kodusid maha jätmast. Järgmisel päeval saabusid Mahdi korraldusel külla relvastatud sõjaväelased, kes tapsid igast perekonnast ühe naise, süüdistades neid naisi prostitutsioonis. Iraagi valitsus ei pakkunud kawliyadele mingit kaitset. Perekonnad, kes rünnaku üle elasid, on elanud sellest saati ebainimlikes tingimustes. Neil puudub puhas joogivesi, elekter ja muu vajalik.

Iraagis kestab siiani ebastabiilne olukord ja selletõttu ei ole neile inimestele mingisugust tähelepanu pööratud. Nad kannatavad üksinda kõrvalises ja isoleeritud külas. Küla ümbritsevad kõrged müürid ja sõjaväelased jälgivad kõiki inimesi, kes külasse lähevad või sealt väljuda üritavad.

Kawliyade lapsi võib pidada tõesti unustatud lasteks Iraagis. Neil puudub hääl, et võidelda oma õiguste eest ning neil puudub lootus paremale tulevikule. Läbi sajandite ja erinevate põldkondade on see rahvas pidanud kannatama diskrimineerimist, vaesust ja isolatsiooni.

2018. aastal ehitati Iraagi aktivisti Manar Al Zubedi ja tema meeskonna ning UNICEF-i koostöös esimene kool külla, kus kawliyad elavad. Iraagi valitsus küll maksab õpetajatele palka, aga kõik muu õppetööks vajaliku peavad muretsema vanemad ise, et nende lapsed saaksid õppida. Paljudel vanematel ei ole sissetulekut, sest neil ei ole lubatud tegeleda muusikaga või tantsimise ja laulmisega, mis on traditsiooniliselt olnud nende põhiliseks sissetulekuallikaks. Kawliyasid ei taheta tööle palgata ja seega on töötuse tase külas väga kõrge.

Meie festivalitiimi suurimaks sooviks on toetada neid lapsi haridustee jätkamisel, et nad ei lõpetaks elu kerjustena.

Rohkem infot leiab Facebookist

Kommentaarid