Avaleht Film TEREVISIOONIS! Õpetaja Laura Komp: lapsed õpiks filmist „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus“ palju
TEREVISIOONIS! Õpetaja Laura Komp: lapsed õpiks filmist „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus“ palju

TEREVISIOONIS! Õpetaja Laura Komp: lapsed õpiks filmist „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus“ palju

Eesti kinodes näeb alates 15. märtsist loodusfilmi “Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus”. Film jutustab uskumatu loo põhjapõdravasika ellujäämisest pikal teekonnal läbi Lapimaa.

Tallinna Emili kooli õpetaja Laura Komp on filmi näinud ja sõnab, et see on imeilus. Ta koostas filmi põhjal õpilastele õppematerjale.

Kellele õppematerjale koostatud sai?

Esimesele, teisele ja kolmandale kooliastmele ehk esialgu 1.-9. klassile.

Miks on üldse vaja Eesti lastel tundma õppida põhjapõtra?

Väga palju sarnast on ka Eesti loodusega selles filmis. Võib-olla siis võrrelda, mis vahet on meie ja tundraloodusel. Arvan, et just Ailot on vaja õppida tema vapruse pärast. Seda, kuidas ta oma hirmudega toime tuli, kuidas otsis elus kohta, kuidas selle läbi raskuste lõpuks leidis ja täiskasvanuks sai.

Kui palju erinevaid tegelasi või siis loomi filmis näeb?

Seal on väga palju erinevaid loomi: põhjapõdrad, hundid, kärbid, nugised, polaarrebased ja nendest kõigist on loodud omaette tegelased.

Kuidas niisuguse filmi põhjal saab õpetada?

Otsisime peamiseid teemasid, mida tuli sealt väga palju: hirmud, nendest üle saamine, vaprus, emaarmastus, suhted, sõprus jne.

Film on ilus on, aga samas on selge, et midagi on seal lavastuslikku. Päris ju ei ole nii, et loomad tegutsevad sõbralikult koos. See ei tekita lastes väärarusaamu?

Mina arvan, et see on väärt koht, mida lastega arutada, sest kogu lugu on fiktsioon, aga loodus ja loomad on kõik päris.

Õppematerjalides on pilt jutumullikestega, ent loomad ei räägi omavahel nii.

Siin on pigem mõeldud sellele, et luua seoseid, kuidas inimesed ja loomad end tunnevad. Kas loomad mõtlevad ja suhtlevad omavahel. Ka see on hea asi, mille üle klassis lastega arutleda.

See pole siis loomabioloogia tundmaõppimine, vaid pigem inimestemaailma suhted ja teemad.

Nendes õppematerjalides on mõlemat poolt: saame rääkida tundramaailmast ja ka geograafilisest ja bioloogilisest aspektist.

Tooge mõned näited, mida saab nende õppematerjalide põhjal õppida.

Saame rääkida kliimamuutusest. Kuidas inimtegevus mõjutab loomade käitumist ja kohanemist, kuidas nemad end tunda võivad ja kas üldse tunnevad jne.

Saaks teha sama asja mõne Eesti looma põhjal?

Saab muidugi. Meile on lihtsalt loodud Ailost nii tore lugu, mille põhjal on võimalik väga palju erinevaid teemasid käsitleda.

Esimese kooliastme õppematerjalides on ülesanne „Kui mina oleksin loom – individuaalne töö“. Mida õpilane konkreetselt selle materjali põhjal tegema peab?

Ta saab rohkem filmi sisse elada, saab neid teemasid arutada. Mida saaks tundrasse kaasa võtta, teha koostööd rühmaga ja individuaalset tööd. Rääkida tunnetest, mõelda kohtumiste peale, mis olid Ailol teiste loomadega ja millised on meie kohtumised päris maailmas teiste inimestega.

Kui laps on töö ära teinud, siis mille võrra ta targemaks saab?

Ta on targem just bioloogia osas: loomad, loodus, ja saab ka oma tundeid ja suhteid paremini analüüsida. Hirmud ja nendega toime tulemine, ka nendest rääkimine.

Loote tihti filmide põhjal õppematerjale. Kuidas see tööprotsess käib?

Kõigepealt vaatan filmi läbi ja siis mõtlengi just erinevatele teemadele. Tihtipeale on filmis neid väga palju ja tuleb välja valida need, mis sind ennast kõige rohkem puudutavad, ja need, mis puudutavad õpilasi. Lisaks koostan kord kuus sõpruseteemal õppematerjale.

Kommentaarid