TREILER! Eesti kinodesse jõuab Norra seiklusfantaasia “Tuhapoiss”
Režissöör Mikkel Brænne Sandemose lubas juba ammu nalja-, seiklus- ja põnevusküllast filmi, mis annaks muinasjutule uue hingamise. Ja tegigi “Tuhapoisi”, mis jõuab Eesti vaataja ette 20. aprillil.
Seiklusfantaasia algab sellega, et printsess Kristin saab peagi 18-aastaseks ning on kohustatud abielluma bravuurse ja iseka prints Fredrikuga. Kui Kristinile see idee meeldiks, poleks mõtet filmi tegema hakatagi. Aga lugu on keerulisem: Kristin saadab kogu projekti pikalt ja kihutab hobusel minema. Paraku jääb mäekuningaks kutsutavale trollile mägedes ja metsades ratsutav Kristin silma ning tütarlaps langeb olendi kätte vangi.
Käest läinud olukorda hakkavad isekeskis lahendama kolm vaest talupoissi, sest lõppeks on kuningriik printsessi tagasitoojaile heldet vaevatasu lubanud. Ja poiste räämas talu vajab väga hädasti lisakapitali.
“Tänapäeval üsna seiklusrikkana tunduv muistne tegelikkus annab meie jutustatavale loole suurepärase tausta,” on režissöör Sandemose Norra pressile öelnud. “Ajal, mil kinopublik vaatab üha rohkem rahvusvahelisi seiklussangareid, on minul privileeg kohalikesse kangelastesse eluvaim sisse puhuda.”
Sandemose keskaegne pantvangidraama tõepoolest teebki seda, pakkudes kogu perele vaatemängulisi võitlusstseene ja 3D-lahendusi ning heites pilgu Skandinaavia naftaeelsesse minevikku, mil kuningriigis valitses õigupoolest vaesus. Ligi 6 miljonit eurot maksma läinud film kubiseb norra rahvafantaasiast ja nii on lisaks trollile kohal ka vetevaimud nøkken’id, ja metshaldjas huldra.
Tuhapoisil endal, 17-aastasel Espenil on Norra rahvajuttudes samuti üsna keskne koht. Sageli kujutatakse teda kolmest vennast noorimana, kellele teised vaatavad ülalt alla kui logardile. Nimelt tundub neile, et Espen lööb unistades ja tuleasemel puupulgaga tuhka sorkides lihtsalt aega surnuks. Vanim vend, 20-aastane Per ei talu Espenit silmaotsaski. Tegelikkuses aga on Espen nutikas ja lahendab probleeme teistest hoopis loomingulisemalt, empaatilisemalt ja taktikalisemalt. Pärimustes lõppevad Tuhapoisi-lood alati sellega, et Espen saavutab eesmärgi, saab vaevatasuks pool kuningriiki ja abiellub printsessiga. Tõtt-öelda sümboliseerib Espen-Tuhapoiss oma raamidest väljas mõtlemisega ka tänapäeva Norrat ega jää pelgalt paarisaja aasta tagusesse aega, mil Peter C. Asbjørnsen ja Jørgen Moe sealseid pärimusi kogusid.
Filmis on oluline roll kanda ka Norra maastikul ja nii leiab kaadrist võimsaid vaateid Hardangerviddale, Gaustatoppenile ja Vøringsfossenile, mille Norra-matkade fännid kindlasti ära tunnevad.
Olgugi et “Tuhapoiss” võib Peter Jacksoni “Sõrmuste isanda” triloogiat meenutada, ei inspireerinud see Mikkel Brænne Sandemoset kuigivõrd. Režissööri sõnul on “Tuhapoisi” sarnasus “Sõrmuste isandale” lihtsalt paratamatus, sest ka Tolkien ammutas ainest Põhjala müütidest ja rahvaluulest.
Norras Maipo Filmi stuudios valminud linateos kannab originaalpealkirja “Askeladden i Dovregubbens hall” ja kestab 104 minutit. Eesti kinodes jookseb ingliskeelne subtitreeritud variant pealkirjaga “The Ash Lad: In the Hall of the Mountain King”.
Alates 20. aprillist Eesti ekraanidele jõudvat “Tuhapoissi” levitab Estinfilm.
VAATA TREILERIT!
