Paul Neitsov ja tema iidol Tommy Emmanuel mängivad mõlemad kitarri tunnetuse ja emotsioonide pealt
11. aprillil esineb Nordea Kontserdimajas maailmanimega Austraalia kitarrist Tommy Emmanuel, temaga soojendusartistiks on aga meie muusik Paul Neitsov. Mis ühendab neid kahte meest lisaks sellele, et nad on juba koos mänginud, seda Tommy eelmisel Tallinna-kontserdil? Ühine on see, et nii Tommyl kui Paulil on kitarr kogu aeg ja igal pool kaasas. Mõlema mehe karjäär sai alguse nende emast. Tommy on sündinud musikaalsesse perekonda ja ema andis talle kitarri kätte, kui ta oli 4-aastane. Pauli ema pani ta 12-aastaselt kitarrriringi. Mõlemaid mehi seob suur armastus kitarrimängu vastu. Kontserdi eel ei tee kumbki listi, vaid mängivad tunnetuse ja emotsioonide pealt.
Tommy pere oli kui bänd
Tommy Emmanueli ebatavaline talent ja elu on pärit Austraaliast. Sündinuna musikaalsesse perekonda, koheldi teda ja tema vanemat venda Philli kui imelapsi. Oma esimeses kitarri sai Tommy nelja-aastaselt ema käest, kes ühtlasi teda ka õpetas. Ta õppis kuulates, ilma ametliku juhendamiseta ja pole kunagi osanud muusikat lugeda. Juba kuue aastaselt töötas ta muusikuna oma perebändis, mis on läbi aegade kandnud nimesid “The Emmanuel Quartet”, “The Midget Surfaries” ja “The Trailblazers”. Tommy mängis rütmikitarri, tema vanem vend Phil koos nende vennaga Chrisiga mängisid trummidel ning õde Virginia slide-kitarril. Õdede-vendade bändi teenistus oli mitu aastat perekonna ainsaks sissetuleku allikakas. Tommy ise ei mäleta seda kui vastutusrikast kohustust: „Olen kogu oma elu, alates neljandast eluaastast mänginud muusikat ja tegelenud meelelahutusega. Ma pole kunagi tahtnud teha midagi muud,” ütleb ta. Kümneaastasena oli Emmanuel esinenud üle kogu Austraalia.
Muusik on laval kitarrile keskendunud
“Kui ma olen laval, mõtlen paljudele asjadele korraga ja olen täielikult keskendunud oma mängimisele. Analüüsin käigupealt kõike, mis ümber toimub: heli, oma tundeid, kitarri häälestust, ajastust, veendun, et kõik oleks õige. Ma tunnetan inimesi saalis ja vaatan nende nägusid ja nende silmadesse, et aru saada, millised tunded saalis levivad. Ma usaldan oma kõhutunnet ja alati otsustan selle põhjal mida pean järgmiseks tegema,” kirjeldab Tommy Emmanuel oma lavahetki.
Kitarrivirtuoos on öelnud, et kui inspiratsioon tuleb, siis peab ta kohe tegutsema. Kust aga leiab ta oma inspiratsiooniallikad? “Kõige raskem selle juures ongi see, et iga kord on erinev koht. Mõnikord tunned inspiratsiooni siis, kui seda kõige vähem ootad, ja siis pead kohe sellele reageerima ja tegutsema. Sellepärast ongi mu kitarr minuga iga sekund kaasas,” selgitab Tommy.
Paul on samuti ette valmistamata esinenud
Paul võttis kitarri esimest korda kätte 12-aastaselt, mil ema pani ta põhikoolis kitarriringi. Tänaseks on ta mänginud kümme aastat. “Mulle meeldis see kohe,” ütleb muusik. “See pikk aeg kitarriga koos on möödunud väga meeleolukalt, see on olnud minu kindel kaaslane kogu aeg. Ma ei kujutaks ennast ilma kitarrita ette. Mind väga kitarrita ei näegi. See on minu ainus hobi ning vabal hetkel ikka mängin pilli.”
Üks Pauli seos Tommy Emmanueliga on ka see, et ta usaldab oma vaistu, võtab mõne loo ning otsustab selle ette valmistamata esitada. Seda tegi ta ka “Terevisiooni” saates, mil ta esitas menulaulu “Hallelujah”. “Tommy annab meeletult palju kontserte ja tal ei ole kunagi kahte samasugust kontserdi, mis tähendab, et tal ei ole listi ees. Ma ei ole kindel, et ma just nii selle mõtte sain, kuid mulle meeldib jätta ruumi muusikaalsusele,” räägib Paul. “Inimestel on seda huvitav vaadata, ka neil, kes teavad muusikast rohkem. Neil on põnev näha, kuidas ma antud olukordadest välja tulen. See on musikaalsuse ja hetke tunnetamise küsimus. Tollel hetkel „Hallelujah“ mängides oli lihtsalt see hommik, kui tuli seda teha.”
Piletid saab osta piletilevist.
