INTERVJUU! Professionaalsel tasemel muusikat viimased 40 aastat teinud Kimmo Pohjonen: muusika mõjub mulle hästi!
Tänavusel Viru Folgil, mis on pühendatud Soome riigi 100. sünnipäevale, esineb mitmeid põhjanaabrite tuntud artiste —metalmuusika huvilistele annab laupäeva hilisõhtul kontserdi Finntroll, tangosõpradele pakuvad kauneid hetki Jaakko Laitinen & Väärä Raha, tuhandete nüüdisaegse rahvamuusika nautijate rõõmuks on kaheksa-aastase vaheaja järel kohal taasVärttinä Karjalast. Soome noorema põlve folkmuusikat esindavad Topi Saha, Hermanni Turkki ja Whale & The Village, teravaid muusikali elamusi pakuvad Pekko Käppi & K:H:L:L, Wimme Saari & Tapani Rinne ning festivalile paneb punkti imetabane Kimmo Pohjonen, kes sedakorda laval koos oma tütardega.
Soome akordionist Kimmo Pohjonen, kes on lavadel olnud juba 40 aastat, tehes muusikat alates folgist roki ja klassikalise muusikani välja ning lummates kuulajaid omapäraste meloodiate ja lavalise show`ga. Sibeliuse Akadeemias folkmuusikat õppides sai temast loominguline ja mitmekülgne muusik, kes on teinud koostööd paljude tuntud muusikutega, sealhulgas Kronos Quarteti, Eric Echampardi, Pat Mastelotto ja Trey Gunniga. Käsmus on ta laval koos oma tütardega ja projektiga Kimmo Pohjonen Skin, mida näeb Viru Folgi pealaval pühapäeval, 13. augustil kell 20. Tema ise laulab, mängib akordioni ja elektroonilisi pille, tema tütar Inka Pohjonen mängib kitarri, teeb elektroonilist muusikat ja laulab ning teine tütar Saana Pohjonen mängib trummidel ja laulab samuti.
Eestlased ja soomlased asuvad geograafiliselt nii lähedal, kuid on siiski nii erinevad. Kas saate eelneva väitega nõustuda?
Ma arvan, et mida aeg edasi, seda sarnasemaks me teineteisega muutume ja seda mitmel erineval moel. Vaatamata sellele, et mõlemad riigid on suhteliselt väikesed, on meil väga aktiivne ja elav kultuuriline taust oma traditsioonide ja tavadega.
Lisaks sarnaneme me kasvõi selle poolest, et meil on väga tugevad laulmise ja koorilaulu traditsioonid. Kuigi me loomu poolest erineme paljuski, tunnen ma üha enam, et tänapäeval on meil ühiseid jooni aina rohkem.
Millal te enda jaoks muusika avastasite?
Lapsepõlves laulsin kodus väga tihti koos oma õega ja isa saatis meid akordionil. Olin nelja-aastane, kui võtsin oma õe ja paar aastat vanema vennaga osa lauluvõistlusest. Kümneaastaselt hakkasin mängima akordionil koos oma isaga ja käisin temaga kohalikus akordioniklubis. Üsna varsti moodustasin oma bändi, kuhu kuulusid lisaks minu õde ja isa, kellega esitasime Soome rahvusmuusikat.
Kuidas kirjeldaksite oma tütarde teekonda muusikani?
Muusika oli nende elu loomulik osa juba väikesest peale, ma kasvatasin nad selle saatel üles. Mõlemad on nii laulnud kui ka pilli mänginud, enamasti kitarri ja trumme. Nad on paralleelselt saanud luua oma muusikat ja olla meie ühise perebändi liikmed.
Minu viimase albumi Sensitive Skin lindistamise ajal palusin ma neil laulda sisse mõned lood. See kõlas nii kaunilt, et märkamatult hakkasid nende hääled mõjutama muusikat ja kompositsoone, mida ma kirjutan. Kui salvestus oli valmis, pidin rõõmuga tõdema, et teha live-esinemisi ilma nendeta on ilmselgelt võimatu. See ei olnud mul kunagi plaanis ja ma ei osanud ettegi kujutada, et ühel päeval seisan laval koos oma tütardega. See kõik toimus väga sundimatult ja oli loomulik asjade kulg.
Mida on muusika teie elus muutnud?
Võib öelda, et olen teinud professionaalsel tasemel muusikat viimased 40 aastat. Peaaegu iga päev olen ma mingil moel olnud seotud muusika ja komponeerimisega, kas siis rohkem või vähem. See mõjub mulle hästi, kuigi vahel on ka halvemaid päevi. Aga seniks, kuni muusika mängimise ja selle kirjutamise käigus jätkub avastamisrõõmu, läheb kõik samamoodi edasi. Tunda end kui väike poiss uute mänguasjade kasti ees, on parim tunne maailmas, see hoiab energiataseme kõrgel ja minu jaoks on tähtis selle vooluga kaasa minna. Kui see tunne peaks kaduma, ei ole mulle mingi probleemi lõpetada mängimine ja asuda uute avastuste otsinguile.
Ootame väga sinu ja sinu tütarde esinemist Viru Folgil, aga millist loomingut me seal kuulda saame?
Enamasti on kavas palad viimaselt plaadilt Sensitive Skin, lisaks mõned lood, mida oleme teinud peale plaadi salvestust, põhiliselt akordion, trummid ja kitarr harmoonias elektroonilise muusika ja laulmisega. Ma ei ole sellist muusikat varem Eestis mänginud, seega usun, et suudan publikut millegi värskega üllatada. Lähme vooluga kaasa ja vaatame, mis saab. Tähtis on , et muusika on alati esikohal.
Vaata videoid!
Kimmo Pohjonen in Tallinn 2008
Kimmo Pohjonen: Sensitive Skin
