Haldi ja ansambel Flamingo debüütalbum loob silla uue ja möödunu vahel
Augusti alguses nägi ilmavalgust soulmuusikat viljeleva ansambli Haldi & Flamingo debüütalbum “Õige aeg”. Album sündis soovist luua sild möödunud sajandi ja tänapäeva helimaailmade vahele. Lauljatar Haldi räägib neljast muusikapalast, mis on teda sügavalt mõjutanud. Värske albumi esitlused toimuvad 13. septembril Tallinnas, 14. septembril Raplas kultuurifestivalil SÄRIN ja 21. septembril Tartus.
Album sündis soovist luua sild möödunud sajandi ja tänapäeva helimaailmade vahele.
“Laulutekstide maailm on mind alati lummanud,” selgitab Haldi. “See on täiesti eriline universum, kus igale helile tuleb leida täiuslik sõna, või vastupidi. Sõnad peavad muusikat täiendama, mitte varjutama. Lisaks keelelisele rikkusele tuleb sageli arvestada ka silpide arvu ja rütmiga, luues muusikas erilise kooskõla,” räägib ta, lisades, et kõige olulisem on aga see, et muusika ja sõnad räägiksid koos mingit lugu – olgu see siis sügavam ja kihiline tähendus, mida kuulaja avastab aastate jooksul, või lihtne humoorikas peegeldus või sõnamäng.
Kõige olulisem on aga see, et muusika ja sõnad räägiksid koos mingit lugu – olgu see siis sügavam ja kihiline tähendus, mida kuulaja avastab aastate jooksul, või lihtne humoorikas peegeldus või sõnamäng.
Haldi meenutab ka oma lapsepõlve muusikalisi mõjutusi: “Kui olin laps, kuulasin palju Jäääärt ja Jääboilerit. Nende tekstid on täis värvikaid olukordade ja meeleolude kirjeldusi ning kaunist nukrust.” Lauljatar toob esile, et üks laul, mis on teda oma tekstiga saatnud juba aastaid, on Jääboileri “Laualinad”, mille sõnade autor on Juhan Viiding. “See on üks neist lugudest, mille tekst avab end mulle pidevalt uuesti,” selgitas ta.
Teise suurepärase näitena luule viisistamisest kirjeldab Haldi Vaiko Epliku esitatud “Varielust”, mille aluseks on Andres Ehini luule. “Epliku muusikaline tõlgendus Ehini tekstist loob tervikliku meeleolu, mis toob esile luule kõik nüansid,” räägib Haldi.
Rääkides oma inspiratsiooniallikatest tekstiloome vallas, toob Haldi esile Heldur Karmo loomingu. “Mind on paelunud, kuidas Karmo tekstid suudavad olla samal ajal lihtsad ja mitmekihilised, täis eredaid kujundeid ja jutustavad alati mingit lugu.” Ta toob näitena ka loo “Suvi ei jää”, mida esitab Heidy Tamme. “Selles loos on kaunid looduskujundid ja lugu, mis puudutab hinge.”
Jätkates nostalgialainel, toob Haldi esile ka Marju Kuudi esitatud laulu “Lapsepõlve muinasmaa”. “Kui ma esimest korda seda laulu kuulasin, armusin sellesse teksti,” tunnistab ta. “Näiteks lause “kriimustatud põlvi seelikute sees peitsime, kui loojangul memme ees seistes jahtus palg…” loob täiusliku pildi lapsepõlve ühest kaunimast hetkest,” lisab Haldi. Kuigi teksti autoriks on Raivo Tammik, siis Haldi sõnul panevad just muusika ja Marju Kuudi veenev esitus selle loo tõeliselt elama.
