Avaleht Seltskond EKSKLUSIIVNE INTERVJUU I Meelis Lao: kõige tähtsam on soov tõusta!
EKSKLUSIIVNE INTERVJUU I Meelis Lao: kõige tähtsam on soov tõusta!

EKSKLUSIIVNE INTERVJUU I Meelis Lao: kõige tähtsam on soov tõusta!

Ellujäämine ehk eluraskustest uuesti püsti tõusmine sõltub eluhoobist ja sellest, kui tugevalt oled hoobi saanud, räägib seitse atentaati üle elanud Meelis Lao.

„Kõige tähtsam on soov tõusta! Isegi kui oled elult saanud nõrga hoobi, siis võib püsti tõusmine olla loomulikult suhteliselt vaevaline. Teiseks on oluline aru saada, et tegelikult pole tegemist mitte eluhoopidega, vaid õppetundidega. Kui see endale arusaadavaks teha, siis läheb ka püsti tõusmine juba kergemalt. Ja kolmandaks oleks hea leida põhjus, miks edasi elada, sest see annab taas eluisu ja aitab püsti tõusta,” sõnab Lao, kes esines 10. detsembril Tallinnas vestlusõhtul “Minu kogemus”, vestluskaaslasteks Tiit Trofimov ja Neeme Raud.

Foto: Terje Atonen

Meelis, mis need põhjused teie jaoks on olnud, et edasi elada ja elu eest võidelda?

Põhjuseid on erinevaid. Üks põhjustest on olnud ka see, et sain aru, et need polnudki n-ö elulöögid, vaid õppetunnid. Õppetund tähendabki seda, et see karastab sind selliseks inimeseks, nagu sa pead saama teel oma sihi poole. Teiseks põhjuseks on inimesed. Usun, et paljude jaoks võibki olla põhjus edasi elamiseks see, et leitakse enda jaoks need inimesed, sõbrad, vanemad, lapsed, naine või mees, kes parasjagu elus on. Leiad need, kellele sa teed halba, kui sa ei jõua või ei taha püsti tõusta. Tegelikult selliseid lööke, kus sa ei jõuagi püsti tõusta, praktiliselt polegi.

Õppetund tähendabki seda, et see karastab sind selliseks inimeseks, nagu sa pead saama teel oma sihi poole.

Teid on seitse korda üritatud tappa. Täna rääkides tundub see ausalt öeldes uskumatu, aga kindlasti pole see olnud teile kerge…

Ega see püsti tõusmine ei olegi nii lihtne. Võin ju öelda, et tõused lihtsalt püsti ja lähed edasi, aga see ei ole loomulikult nii lihtne. Paratamatult nõuab valu ka mingisuguseid pisaraid või veremaitset suus. Füüsilised elulöögid  – seitse atentaati, infarktid, operatsioonid, mida olen läbi elanud – ei olegi tavaliselt suure tõenäosusega kõige raskem. Raskem on üles tõusta elu vaimsetest löökidest.

Mis teid on aidanud?

Mind on aidanud samuti erinevad mõtted. Olen aru saanud, et kõik, mis elus juhtub, juhtub millegi pärast ja see valmistab inimest ette järgmisteks elukogemusteks. Lähedased on aidanud mul püsti tõusta. Mind on aidanud mõte, et ma ei saa jääda siia edasi lebama, sest teised inimesed kannatavad selle käes, kannatavad minu lapsed, minu lähedased, kui ma ise olen selline luuser ja allaandja.

Kõik, mis elus juhtub, juhtub millegi pärast ja see valmistab inimest ette järgmisteks elukogemusteks.

Oletame, et inimene, kes seda praegu loeb, on väga raskes seisus oma elus: kes võitleb vähiga, kellel pereliige haige, kellel ei õnnestu ettevõtlus, elab üle pankrotti. Mida te ütleks talle? Kuidas mitte alla anda?

Kõige tähtsam on mitte kaotada lootust. Ja kõige tähtsam on: ära anna kunagi alla! Sa ei tea, mida saatus sulle järgmisena kingib. Võibolla meile ongi antud see katse või õppetund, et me saaksimegi kellekski ja järgmisena tulevad hoopis positiivsemad õppetunnid elus. Ärge andke alla, sest me ei tea, mida homne toob!

Ja kõige tähtsam on: ära anna kunagi alla!

Olete te valdavalt olnud negatiivne või positiivne inimene 53 eluaasta jooksul?

Olen näinud nii ühte kui ka teist, mõlemat poolt. Olen olnud nii positiivne kui ka negatiivne. Nüüd ma teadlikult tean, mida tähendab olla positiivne.

Kumb parem on?

Positiivne loomulikult.

Kas on kerge jääda teadlikult positiivseks, rahulikuks, jätta minevik seljataha, elada hetkes ja liikuda parema homse suunas?

Kui sa mõtestad selle asja enda jaoks lahti, et see positiivsus on teadlik suhtumine ellu, oled leidnud iseenda, endaga rahu teinud, oled enesekindel, siis positiivne olla on üsna lihtne. Vahel ikka tuleb kahtlasi või negatiivseid mõtteid pähe, aga see on ainult hetkeks. Mitteteadlikult olla positiivne võib olla vahel suhteliselt raske. Oled positiivse suhtumisega, aga siis võivad tulla kellegi negatiivsed teod, negatiivsed sõnad ja sa ise pöörad samuti automaatselt negatiivseks. Tegelikult negatiivne suhtumine tuleb nendelt inimestelt, kes on ise seest katki ja nõrgad.

Negatiivne suhtumine tuleb nendelt inimestelt, kes on ise seest katki ja nõrgad.

Kui palju on teie ümber täna negatiivseid inimesi või kui teadlikult te valite inimesi, kelle ükskõik mis keskkonnas ligi lasete?

Sellist negatiivsust on tegelikult päris palju, aga ma teadlikult ignoreerin neid inimesi. Kui ma pean tööalaselt kellegagi kokku puutuma, siis ma saan aru, aga ma üritan vältida selliseid negatiivseid inimesi. Teine variant on see, et ma üritan neile seletada, et see negatiivsus ei vii mitte kuhugile. See on täpselt sama, kui oled negatiivne või pahur kellegi vastu, sõimad kedagi, käitud kellegagi halvasti, aga samas me kogu aeg tahame, et meiega käitutaks hästi vastu. See lihtsalt ei toimi.

Kui palju olete andeks palunud endalt ja kui palju teistelt?

See on päris raske vahel. Inimene kipub vahel olema selline egoistlik, et ainult minul on õigus ja ainult mina teen õieti. Väga raskelt võivad tulla need vabandused, kui käituti valesti. Samas pole ju mitte midagi lihtsamat kui selle asemel, et võidelda, vaielda, olla negatiivne, hoopis vaadata inimesele silma, paluda vabandust isegi siis, kui sa enda arvates pole süüdi. Lihtne on tegelikult teha teisele natukenegi head, naeratada, vabandada ja asjad lähevad hoopis paremas suunas kiiremini, kui me arvame.

Kas vabandust paluda on raske?

Olen elus päris piisavalt vabandanud. Kui ise oled ikkagi enesekindel, armastad ennast, siis andeks anda ja teiselt vabandust paluda on üsna lihtne.

On vabandamine elu osa?

Loomulikult on see elu osa ja see ei alanda mingil määral sind. See, vastupidi, hoopis tõstab sind.

Kellega te oma igapäevaelu ja aega hetkel jagate?

Elan praegu pojaga kahekesi. Olen täielikult pühendunud oma tegemistele-toimetamistele. Kui küsimus vihjab naiskaaslasele, siis mul puudub elus selline kirglik armusuhe. Põhimõtteliselt on mu aeg hetkel suhteliselt sisustatud, aga samas me ei tea kunagi, mida elu toob. Võibolla homme kohtan kedagi, lõug kukub lahti ja armun ära. See lihtsalt ongi elus nii. Seda ei saa vägisi ettekirjutada ja oodata või tellida, et nüüd ma saan. Kui see juhtub, siis juhtub. Praegu seda pole.

Milline on teie jaoks hea suhe selles eas, kus te praegu olete?

Ma defineeriksin seda lihtsalt: hea suhe on kellegagi siis, kui sul on selle inimesega koos olla parem, lihtsam, mugavam kui üksi või kellegi teisega.

Mis on teie jaoks hea elu ja õnne valem? Mis on need asjad, mis peavad olema teie õnnelikus päevas?

Minu õnnelikus päevas peab olema sport, suhtlemine minule meeldivate inimestega, lähedaste inimestega. Õhtusöök Itaalia restoranis hea Itaalia veiniga mulle väga meeldib. Üks punktikene, mis on mul hinges, on see, et ma püüan iga päev kellelegi öelda või teha midagi head ja positiivset.

Inimesed naudivad veel pühadeaega ja tehakse rohkem häid tegusid. Mida tähendab heategu teie jaoks?

Minu jaoks tähendab heategu seda, et sa pole negatiivne, vaid oled positiivne teiste suhtes. Kohtad koristajat, kohtad taksojuhti ja sa pole mossis ja toriseva näoga, vaid ütled kasvõi naeratava näoga tere, teed komplimenti, avad kellelegi ukse. Sa alustad pisiasjadest, sa ei ole negatiivne ja see on minu meelest tunduvalt suurem heategu ühiskonnale, universumile ja maailmale kui see, et ma tegelikult alandan või sõiman kedagi ja siis samas saadan mingile lasteaiale buketi puuvilju. Tegelikult hakkaks pihta sellest, et ärme ole negatiivsed. Oleme sõbralikud ja positiivsed teiste vastu. See on heategu.

Millal te viimati olite teise inimese vastu positiivne?

Ma olen seda iga päev.

Aasta 2020 – millest unistab Meelis?

Aasta 2020 on niivõrd põnev, sest ma olen enda jaoks avastamas täiesti uut elu. Võtame näiteks ka minu noortega vestlemised koolides, minu raamatu kirjutamine. Ma olen täiesti uuel teel ja see on väga põnev minu jaoks.

Siin on mõned põhimõtted, millest Meelis rääkis vestlusõhtul “Minu kogemus”: 

ÄRA ANNA KUNAGI ALLA

Meelis Lao rääkis vestlusõhtul “Minu kogemus” eluraskustest, mida ta on läbi elanud, kuidas ta nendest välja on tulnud ning mida ta on raskustest õppinud. Lao on veendunud, et kõige tähtsam on elus mitte alla anda!

NEGATIIVSUS HÄVITAB

Teise olulise teemana rääkis Lao vestlusõhtul negatiivsusest ja ohtudest, kuhu need võivad välja viia. Lao leiab, et kõige hullem, mida inimene endale ise teha saab, on olla negatiivne. Ta leiab, et kõigest ja kõigist hoolimata tuleb elus alles hoida positiivsus.

SURM JA SURMAHIRM

Kolmanda teemana rääkis Lao vestlusõhtul surmast ja surmahirmust. Olles üle elanud seitse atentaati, teab Meelis päris täpselt, mida tähendab surmahirm. Lao on veendunud, et surmast peab rääkima ja surmahirmust on kasulik rääkida, sest see sunnib rohkem hetkes elama ning elu hindama.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga