Hilissügisel alustab eesti keeles ilmumist ajakiri Hello!

Hilissügisel alustab ilmumist verivärske eestikeelne meelelahutusajakiri Hello!. Õigupoolest on tegemist kohaliku versiooniga ajakirjast, mis tähistab tänavu juba oma 70ndat sünnipäeva. Ajakiri alustas ilmumist Hispaanias 1944. aastal nime ¡Hola! all, 1988. aastal ilmus esmakordselt Suurbritannia versioon Hello!. Tänaseks on see üks enim loetud ajakirju maailmas, mida antakse välja 30 ja mis levib 120 riigis.

AS Postimees vastutav väljaandja Mart Luik lisab, et Hello! toob vaprate ja ilusate maailma lugejale kätte, olles mitmete teiste väljaannetega võrreldes vähem hinnanguline ning sündides koostöös oma lugude kangelastega. «Ta ei ole kuri, ta on pigem oma portreteeritavatega heades sõbralikes läbisaamistes olev väljaanne ja see on oluliseks eelduseks, et teda ka lastakse sinna, kuhu mõnda enam ei lubata.»

Üleilmne bränd tähendab lisaks kohalikule materjalile ka üleilmset sisu, sest Eesti Hello!-le on kättesaadavad ka kõigi teiste riikide Hello!-de kõik materjalid. Ajakirja hakkab neist materjalidest jõudma kultuuriliselt lähedane või see, millega me tihedalt kokku puutume, märgib Luik. «Hello! üks edu aluseid on ka väga hea kvaliteediga fotod. Kvaliteetseid fotosid toetab teistest kohalikest ajakirjadest veidi suurem formaat, mis piltidele rohkem hingamisruumi annab,» lisab Luik.

Eestikeelse Hello! ilmumist tervitab ka Hello! ja ¡Hola! direktor-toimetaja Isabelle de Courson: «Meil on väga hea meel, et Eesti ühineb Hello! ja ¡Hola! suure perega, millel on juba üle 20 miljoni lugeja üle maailma ning et Eesti lugejad saavad koos meiega tähistada ilusat elu parimate üleilmsete uudiste, kõige mainekamate eksklusiivlugude, inspireerivaimate artiklite ja mõjuvõimsaimate fotode kaudu nii Eestist kui välismaalt.»

Klandorfi sõnul on Hello! eelkõige suunatud inimesele, kes peab lugu nii endast kui ka teistest, on empaatiavõimeline ja hooliv. «Kindlasti leiavad Hellost! kaasakiskuvat ja mõtlemapanevat nii mehed kui naised, kes soovivad saada kvaliteetset meelelahutust ning olla kursis maailmas olulisi niite tõmbavate inimeste isiklike mõtete, saavutuste ja püüdlustega.»

«Hello! ilmuma hakkamine Eestis saab olema värske tuulepuhang Eesti meelelahutusajakirjade turunišis,» usub Klandorf,  «kuigi Eesti on rahvaarvu poolest selle ajakirja kõige väiksem turg, arvan, et Eesti lugeja on oodanud Hello! moodi ajakirja juba mõnda aega. Eesti meelelahutusajakirjandus on liialt enesekeskne ja mõneti maailmale suletud. Hello! kavatseb selgelt eristuda. Eksklusiivsed nüansirikkad fotoreportaažid ja portreelood nii Londonist, Cannes’st kui Los Angeles’ist toovad maailma meie lugejatele koju kätte.»

Kaheksa aastat Eesti juhtiva telekanali Kanal 2 suhteid korraldanud Klandorf märgib, et võtab Hello! peatoimetaja kohale asumist kui väga vastutusrikast ja põnevat väljakutset, millest loodetavasti võidavad lõpuks kõik. «Leian, et see ajakiri on nagu kaunis, põnev, nutikas ja tegus naine, kuid igas riigis on ta veidi isemoodi. Mul on hea meel, et mind on usaldatud tema nägu leidma ja looma siin Eestis.»

Miks aga uue ajakirja käivitamine üldse ette võeti? «Postimehe ja Eesti Meedia nägemus on, et me peaksime olema esindatud kõigis põhilistes meedialiikides,» selgitab Luik, «kuivõrd ajakirjade sektorist oleme ajutiselt väljas, siis me leidsime, et see pole ikka õige, et tuleb ajakirjade segmenti natuke konkurentsi juurde tekitada.»

«Suuretiraažilise nädalakirja lansseerimine on kindlasti väga jõuline samm Postimehe poolt, mis elavdab turgu. Postimees on finantsiliselt heal järjel ja on valmis investeerima. Usun, et Hello! saab paljudele Eesti lugejatele lemmikajakirjaks, mille saabumist oma postkasti iganädalaselt oodatakse,» räägib Luik.

Kaarel Arb