INTERVJUU! Suvefestival “We love the 90’s” küsib korralduses ka fännidelt nõu
Retromuusika festival “We love the 90’s” on omapärane sellepoolest, et ta justkui ühendab muusikaaustajate põlvkondi — keskikka jõudvale põlvkonnale on see noorusaegade muusika, noortele aga tähendab see muusikuid, kellest paljud jätkavad siiani oma edukat karjääri või on vanemad lood kuulatavad ka nende põlvkonnale — nagu viimase festivali peaesinejad Scooter, E-Type, Vengaboys ja Londonbeat. Kes ja kuidas aga toovad neid artiste Maarjamaale ja kuidas näeb välja aastaringne töö selle kallal, sellest jutustab peakorraldaja Sten-Erik Jantson.
Millega täpsemalt tegeleb “We love the 90’s” peakorraldaja?
Põhimõtteliselt kõigega, alates tiimi kokku panemisest kuni artistide valikuni. Peakorraldaja valib kuupäevad ja korraldab meediakampaania ülesehituse, ta vastutab kõige eest ja paneb projekti üldiselt kokku.
Kui suur on meeskond, kellega üritust korraldatakse?
Meeskonnas on umbes kümme inimest. Tööd on ära jaotatud: kes tegeleb produktsioonipoolega, kes tegeleb artistidega. Teised tegelevad kohapeal organiseerimisega. Meil on PR-manager, kes vastutab kogu meediakajastuse eest, aga muidu nö. kontoripoolt ei ole. Me kõik vastame e-mailidele ja küsimustele jooksvalt. Lauluväljaku poolt on toimumispaik, aga kõik muu kontserdiga seonduv on meie enda poolt.
Milline näeb välja projektijuhi tööpäev, kui festival algab?
Festivali päevad on kerged, sest suurem töö tehakse ära aasta jooksul. Enamasti on ainult jooksvad küsimused ja kohapeal toimuva organiseerimine.
Kui palju saab peakorraldaja ise nautida kogu üritust?
Mida aasta edasi, seda rohkem on see võimalik. Üldjoones need korraldamisega seotud asjad jooksevadki aastatega paika ja mingil hetkel on juba võimalik asju edasi delegeerida. Esimestel aastatel olen festivali ajal siiski rohkem tagatubades, tegelen artistide ja personaliga.
Millal algab uue festivali korraldamine?
Koheselt peale eelneva festivali lõppu. Kõigepealt paneme paika programmi, siis turundusplaani ja siis hakkame selle järgi liikuma edasi. Ka sel aastal alustasime koheselt peale festivali uute tegemistega pihta. Panime paika järgmise aasta festivali kuupäevad.
Kuidas käib esinejate valimine?
Me teeme uuringuid. Me küsime fännidelt, keda nad näha tahaksid ja me üritame ka võimalikult palju tuua esinema artiste, kes ei ole üldse veel Eestis käinud või on vähe käinud. Siiski on palju ka selliseid artiste, kes on Eestis aastate jooksul korduvalt esinenud, aga kes tulevad uuesti fännide suure huvi tõttu. Kuna meil on mitmete artistidega pikaajaline töösuhe, siis tulevad nad hea meelega esinema. Kuna festival toimub ka Soomes, siis mitmed artistid esinevad mõlemal pool lahte.
Mis toimub esinemiste ajal lava taga?
Sagimist on palju. Kui ikkagi mitu artisti peavad päeva jooksul esinema, siis on kogu asjaajamine suhteliselt närvidemäng. Näiteks artistide vahetumisel tuleb lava koristada ja uute artistide asjad kohale tuua. See kõik on kellaajaliselt paika pandud ja peab õlitatult toimima. Asjade käik sõltub heast meeskonnatööst.
Millised on suurimad väljakutsed sellise festivali korraldamise juures?
Midagi väga suurt ei olegi. Eks ajapikku muutuvad ka kõige raskemad asjad kergemaks. Kõik on tehtav.
Milline tagasiside on tulnud “We love the 90’s” festivalile külastajate poolt?
Seni on olnud ainult positiivset tagasisidet. Kuna tegemist on ikkagi Euroopa ühe kõige suurema retrofestivali brändiga, siis pole üllatav, et ka Eestis on see tugevalt kanda kinnitanud ja fännidele oma jälje jätnud.
Ja milline on tagasiside esinejate poolt?
Ka üdini positiivne. Me üritame alati personaalselt suhtuda igasse artisti, teha neil siinolemine võimalikult ägedaks, et neil hea oleks ja nad ikka Eestisse tahaks tagasi tulla.
Kui suur on Eestis üldse huvi selliste festivalide vastu?
Huvi on suur, sest need inimesed, kes selle ajastu muusikaga on üles kasvanud, on nüüdseks saanud maksujõuliseks publikuks ja neil on võimalik käia sellistel üritustel muusikat nautimas.
Usutles Hedi Kukk
