Lisatud eksklusiivne intervjuu Artjomiga!

Neljapäeval toob Kuma Raadio koostöös portaaliga GoodNews taas kõlaritesse ja kõrvaklappidesse positiivsusest pakatavad sõnumid, mida koos saatejuhi Mati Palmeti ja võluva reporteri Monika Kuzminaga aitab energiapalliks vormida laulja Artjom Savitski.

Monika traditsiooniline küsimus suve ilusaima uudise kohta saab Artjomilt kohese vastuse: noormees võeti vastu Tallinna Ülikooli magistriõppesse telekommunikatsiooni erialal. Tegu on küll info edastamise tehnoloogia õppimisega, kuid lustakal Artjomil on esmane vastus habemega: “Ütlen küsijatele, et minust saab telekoomik!” Mati nendib, et ka vanameister Kalmer Tennosaar õppis laulmise kõrvalt igaks juhuks telemeheks.

Heategudest rääkimine jõuab nii või teisiti jää-ämbri pähevalamiseni. Saatejuht Mati leiab, et kogu selle mängulisuse taga oli siiski palju siirast abistamist, mis andis raske lihashaiguse põdejatele olulist rahalist tuge. “Ma oleks muidu selle kampaania ehk maha maganud, aga nüüd sain oma pisikese panuse anda ja see polnudki nii külm!”

Artjomi valdasid veidi vastakad tunded: “Kahju, et annetusi paneb tegema mäng jääkuubikutega, aga kui seeläbi märgatakse neid inimesi, siis on see hea,” arvab laulja, kes ise küll jäise vee krae vahele valas, kuid lõdiseva väljakutse jättis edasi andmata, leides, et saab ka šokita annetada.

GoodNews korraldas koos loodustoodete brändiga The Body Shop Facebook’i mängu “Millise heateo Sina sellel suvel tegid?”, kus inimesed kirjutasid kommentaaridesse suvepäikese all teistele mõeldes tehtud tegudest. Vastukaja pani klaviatuuril kõbistama 56 inimest ja Monika sõnul oli seda juba lugedagi meeliülendav.

“Inimesed tõid välja lihtsaid ja toredaid asju ning küsisid siis, et kas see ikka läheb heateo alla,” räägib heade uudiste reporter sellest, kui palju teevad inimesed head, ise selle olemust märkamata. Heategijad aitasid teisi nii materiaalsel kui ka vaimsel moel ning mitmete kommentaatorite arvates on heategu seegi, kui oled teistele olemas just siis, kui nad vajavad kedagi, kellega muredest rääkida. Inimesed kirjutasid lugusid leinajate, haigete, kodutute ja hüljatud loomade aitamisest. Oli ka neid, kes tegid annetusi, kinkisid riideid, koolitarbeid ja mänguasju, loovutasid verd või lõid kaasa mõnel heategevusüritusel.

Särtsakas uudistereporter Monika annab edasi heategija Tiina Hõbejärve kaunid sõnad: “Ma ei aita selleks, et ennast hästi tunda, vaid ma tean, mida tunnevad need, kes abi vajavad. Siiski on hinges alati hea tunne, kui saan aidata.” Mängu põhimõtteks oligi märgata neid, kes märkavad teisi, sest tunnustamist vajame suuremal või vähemal määral kõik.

Nagu juba öeldud, on heade uudiste keskmes suur naerataja Artjom Savitski, kelle huultemäng on pannud põksuma ka Monika südame – temale ei jää selline asi lihtsalt märkamata. Artjomil tuleb selgitada, kuidas temale nii palju päikest sisse on kootud.

“Elu, minu vanemad ja reisimine on mind selliseks kasvatanud,” järgneb lihtne vastus ning laulja nendib, et naeratamist on meil siiski vähe, kuigi siiras naeratuski on juba omamoodi heategu. Ta meenutab Ameerika-reise, kust jäid silma just naerusuised inimesed. “Need võivad olla küll fake-naeratused, kuid hea tunne tuleb sellest ikkagi,” lausub Artjom, lisades, et erinevalt meist pole tähtedetriipudemaal midagi erilist selles, kui kõnetad tänaval võhivõõrat. “Parem võlts naeratus kui siiras vinguv lõust!” muigab seepeale saatejuht Mati.

“Üritan olla avatud, tagasihoidlik, sõbralik, proovin alati leida head ja teisi julgustada,” räägib Artjom oma positiivsest poolest. Monika tuneb huvi, mis sõnum on noormehe lauludes: “Osa su lauludest on romantilised, osa väljakutsuvad – millest selline erinevus?” Laulja selgitab, et oma osa on vene temperamendil ning ta elab lauludes endast välja ka negatiivseid emotsioone. “Lased endast laval halva välja, rajutsed, ning pärast oled rahulik ja tore,” naerab Artjom. “Muutke viha loominguks,” võtab Monika kokku, lisades, et Artjom on noortele igati hea eeskuju.

Vihateema viib kuulsuse tagamaade ja netikommentaatoriteni. Artjom meenutab, et algul oli raske olla tuntud inimene, ta pidi ennast kontrollima, et fännides mitte pettumust tekitada. “See pani mind kuidagi lukku, kuid ajaga on piirid laiemaks läinud ja ma olen lihtsalt see, kes ma olen,” räägib noormees. Halvustavaid netikommentaare ta algul põdes, kuid praegu suhtub neisse rahulikult. Nüüd sekkub asjasse saatejuht Mati, kes leiab, et koolikavades peaks olema psühhoanalüüsi õpetamine, mis juhiks noorte meeled teiste õelutsemisest eemale ning õpetaks neid seda mitte südamesse võtma.

“Õelutsev netikommentaator ei ole ju mingi autoriteet. Ta tahab enda sõna maksma panna, kuid varjatult,” selgitab saatejuht. Ängistav teema läheb kohe üle tükk maad positiivsemaks, kui Monika leiab, et õpetada võiks ka seda, kuidas halvad mõtted headeks muuta ning pakub välja kommentaatoritele kursuse “Kuidas rohkem naeratada!”

Niisiis, heade uudiste saade portaalilt GoodNews ja Kuma Raadiolt on eetris neljapäeval 11.30 ja kordusena pühapäeval 15.00 ning kosutava energiasüsti annab teile alati naerusuine Artjom, kelle energianuppu klõpsutavad saatejuht Mati ja päikesekiirena murepilvedest läbitungiv reporter Monika.

Surfame üheskoos positiivsuslainel!

Saadet saab reaalajas kuulata homme kell 11.30 SIIT!
[mp3-jplayer tracks=”http://goodnews.ee/raadio/GoodNews Kuma raadios 18.september 2014.mp3″ width=”400px” height=”140px” images=”http://www.goodnews.ee/wp-content/uploads/2013/05/goodnews-raadios.jpg” style=”dark bars100 btransbars” pos=”rel-C” dload=”n” list=”n” autoplay=”n”]
Jüri Kukk

EKSKLUSIIVNE INTERVJUU! Artjom Savitski: Kõik positiivne tuleb ringiga tagasi

“Inimese elu on selline, milliseks tema mõtted selle teevad” (Marcus Aurelius)

Me suudame inimestevahelises suhtluses lõhkuda negatiivset ringi ja soovi korral muuta selle positiivseks. Juhtub see siis, kui vaimselt küpsem võtab teadlikult vastutuse toimuva ees, kuna tal on arusaam protsessi olemusest. Vastasolija mentaalne pagas ei oma tähtsust, kuna positiivset energiat, nt siirast lahket sõna, mõistmist, kaastunnet, huvi olemasolu jm, tunnetavad inimesed ühtviisi.

Kuidas teadvustavad meid ümbritsevad inimesed positiivsuse loovust? Kas mõistame ühtviisi, kuivõrd oluline on mõelda positiivselt, kui on soov elada positiivset elu?

Temperamentse ja romantilise natuuriga Artjom Savitskile ei ole tarvis pidada loenguid teemal, miks on oluline olla positiivne, sest tal on hoiak veres ja sama elementaarne nagu on minule ja sinule hingamine. Ka muusikuna väljendab ta end kirglikult, elades end lugude sisse. Kõik, mille noormees kord juba ette otsustab võtta, selle suhtes häälestab end positiivselt.

Järgnev usutlus toob sinuni, armas lugeja, killukese positiivsusest, mis on kujunenud Artjom Savitski kaubamärgiks.

Artjom, milline on sinu mälestustes kõige esimene positiivne kogemus elus, mida hea tundega siiani mäletad?

Mul on meeles üks veidi traagiline hetk, kui olin vanemate ja sugulastega Soome veepargis. Olin umbes 6-aastane ja ei osanud siis veel ujuda. Kompleksil oli üks atraktsioon, kus sai veemägedest täispuhutavate kummipaatidega alla lasta, kuid kuna rahvast oli palju, siis vabu kummipaate leida oli keeruline. Meil isaga oli kahe peale üks olemas, kuid onul mitte. Üks hetk märkasin, et basseinis vabanes üks ja jooksin selle poole. Sain ühe käega kinni, kuid libisesin vette, mis oli minu jaoks sügav. Tõmblesin päris pikka aega, kuni sain kuidagi imekombel rabeledes veidi kõrgemale, kus pea juba veest välja ulatus. Karjusin onu, kes tuli mulle kohe appi. Võib öelda, et pääsesin väga napilt eluga. See oli mu elu üks negatiivsemaid, kuid samas ka positiivsemaid mälestusi, mis siiani meeles.

Kes oli sinu lapsepõlves kõige positiivsem tegelane – inimene või raamatukangelane? Miks just tema?

Arvan, et mu vanavanaisa. Väiksena veetsin tihti temaga aega, kui vanemad tööl olid. Ta oli suur muusikafanatt ja omas mitmeid muusikainstrumente, mida ta oli omal käel mängima õppinud. Arvan, et minu armastus muusika vastu võib olla sealt päritud.

Kas oled omal nahal kogenud positiivse ja negatiivse mõttemaailma vahet? Too mõni näide!

Lapsepõlves käisin suviti sagedasti maal ning tädi ostis meile tädipojaga väikesed minibasseinid, kus saime suplemas käia. Ühel hommikul märkasin, et vees sumises mesilane ja oli näha, et ta upub ära, kui teda mitte aidata. Mul hakkas tast kahju ja võtsin ta palja käega veest välja. Seepeale ta nõelas mind ja sel hetkel kohtusid minujaoks hea ja halb. Tegu oli ju ometi mesilasega, aga mina nutsin valust lahinal ja ei saanud aru miks ta minuga nii käitus, kui olin just ta elu päästnud.

Milline on sinu kõige  postiivsem kontserdikogemus?

Ma arvan, et see võis olla esinemine Saaremaal klubis Privilege. Saal oli puupüsti täis ja rahva kisa oli nii kõva, et ma ei kuulnud iseenda lauluhäält kõlaritest. Mul polnud mõtet suud lahtigi teha, minu eest lauldi kogu “Ainus soov” ära. See oli tõesti midagi eepilist.

Mida  arvad heade uudiste levitamise mõttest? Milleks seda inimestel vaja on?

Ma arvan, et häid mõtteid tuleb levitada. Tuleb kiita ja julgustada inimesi, see tuleb kõik ringiga tagasi. Ja mida rohkem me üksteist hindame, toetame ja kiidame, seda positiivsemaks läheb maailm meie ümber.

Kui palju sa oled kuulnud või lugenud positiivse mõttemaailma kohta? Mida teed ise, et olla positiivsem?

Ei ole lugenud, kuid mind aitab oskus oma mõtteid kontrollida. See on kõige tähtsam. Ei tohi lasta negatiivsetel asjadel ennast mõjutada ja nii-öelda auku vedada. Tuleb otsida kohe väljapääsu ja lahendusi probleemidele.

Milline inimene on hea?

Hea inimene on see, kes ei ela ainult enda jaoks, vaid märkab ja näeb enda ümber ka teisi.

KUULA ARTJOMI VIIMAST SINGLIT!

Usutles Monika Kuzmina
Toimetas Erika Räpp