Milliseid sarju vaatab Elisa Elamuse reklaamnägu Pääru Oja?
Elisa Elamuse reklaamnägu Pääru Oja satub vana hea televiisoriaparaadi ette harva, kuid leiab erinevate platvormide kaudu tee siiski sisukate seriaalide ja heade filmideni.
„Tarbin telesisu peamiselt arvutist ja kindlasti esindan seda kaasaegset striimijate põlvkonda, kes ei soovi aega raisata reklaamipausidele või oodata teleka ees saate eetriaega,“ ütleb ta. Siiski möönab Pääru, et kui ta satub maakoju, siis heameelega jälgib ka parasjagu telekast tulevaid saateid, nagu näiteks National Geographicu ja Discovery kanaleid: „See on ka mingis mõttes hea moodus harjumuspärasest eelistusest välja murda ja näha midagi uut.“
Küsimusele, kui palju jääb üldse töö- ja muude tegemiste kõrvalt aega telesisu tarbimisele, tuleb vastus kiiresti. „Olen ööinimene. Kui etendus on läbi ja tavaliselt kohe kergelt magama ei jää, siis sätin end ekraani ette. Vaatan seni, kuni on huvi ja jaksu, vahel hommikutundideni,“ lausub näitleja.
„Pikka aega mulle seriaalideformaat üldse ei istunud, olin rohkem filmi- ja kinoinimene. Seriaal tundus kunstlikult väljavenitatud formaat, mille tervikut oli raske haarata. Siis hakkas aga häid asju üha rohkem silma ette jääma ja nüüd võib öelda, et seriaalivaimustus on mind juba veidi ka üles leidnud,“ tõdeb Pääru ja lisab, et vanu filme eelistab ta vaadata arvuti vahendusel näiteks Netflixi valikust, kuid suuri, värskelt linastuvaid teoseid ikkagi kinos.
Paludes reastada kolm sügisest seriaalisoovitust, toob näitleja Pääru Oja välja järgmised:
„Narcos“. Tegemist on Mehhiko narkokartelli Pablo Escobari looga, mida ilmselt paljud on juba näinud. Kuid siiski, kes veel mitte, siis tegemist on harukordselt põneva ja uskumatu süžee ja ülesehitusega seriaaliga. Näitlejatööd on seal eranditult pea kõik väga hästi tehtud ja nakkavad.
„Mindhunter“. See on suurepäraselt kirjutatud krimidraama. Soovitan seda eelkõige kannatlikule vaatajale, sest psühholoogiliselt põnevad dialoogid ja huvitavad karakterid avanevad aegamisi. Igati rikastav elamus halli sügisõhtusse.
„Genius Einstein“. Selle seriaali juurde jõudsingi maakodus National Geographicut vaadates. Ma olin küll varem näinud selle järge, mis räägib Picassost, aga see oli kuidagi maitsetult tehtud ja ma ei tahtnud uskuda, et esimenegi hooaeg midagi erilist olla saab. Aga ma eksisin, Einsteini oma sai vast kahe õhtuga läbi vaadatud. Ma küll olin keskkooliaegse huvi tõttu tema teadusavastustega suhteliselt kursis, aga tema eraelust ei teadnud ma varem suurt midagi.
