Avaleht Inimene VAATA KORDUST! Saate “Kas tohib?” reporteri vestluskaaslaseks on raadiomees Mati Palmet
VAATA KORDUST! Saate “Kas tohib?” reporteri vestluskaaslaseks on raadiomees Mati Palmet

VAATA KORDUST! Saate “Kas tohib?” reporteri vestluskaaslaseks on raadiomees Mati Palmet

Kristiina Võsu ja Mati Palmet2Tallinna TV saade “Kas tohib” ja reporter Kristiina Võsu on saanud linnast väljasõitmise loa ning põrutanud külla Kuma Raadio eesvedajale Mati Palmetile. Tavaliselt ise intervjueerija rollis olev Mati täpsustab, et 1. veebruarist on tegu Kesk-Eesti Tre Raadioga, kuid muutunud on vaid nimi, tegijad ja programm on samad.

Endine Kuma on nüüd koos Trega lokaalsete kohalike jaamade võrgustikus, kus igaüks ajab oma asja, koordineeritakse ja optimeeritakse vaid majandustegevust. Kuma nimi on jäänud trükitoodetele ja kõnepruuki ning ka Kristiina lubab kogu saate käigus kumada või kumatada. Tema kingitud šokolaadi võtab Mati vastu küll, kuid uurib samas säilivusaega — raadiomees peab nimelt oma kirikuõpetajast sõbra Allan Praatsi soovitusel paastu. “See muudab mõtlemist erksamaks, lööb ladva lahti!” seletab saatekülaline ja võõrustaja ühes isikus. “Inimene vajab restarti!”

Kristiina Võsu ja Mati Palmet3

Kristiina tahab teada, kuidas näeb välja raadiotegija päev ja Mati sõnul on see kaootiline ning suurimaks võluks on rutiinipuudus. Ta tunnistab samas, et rutiin on ka korrastav ja distsiplineeriv, kuid tema ei kujuta ette tagumikutundide täisistumist ega ametnikutööd, kus suure palga juures tehakse vähetulemuslikku tööd ehk siis kõrge töötasu tuleb töö ärakannatamise eest.

Kas tohib3

Hetkel on Mati ja Kristiina suures stuudios, kus näiteks valimiste eel on väga tihe asustus, kõrval aga asub väiksem puldistuudio, kus saab saadet ette valmistada väikese seltskonnaga ja mõnikord, nagu jällegi näiteks valimiskampaania aegadel, läheb lisaks salvestamisele kolmandana miski otse-eetrisse.
Kristiina leiab naljatamisi töö lihtsa olevat, tuleb vaid pea ära kammida ja vajalik on muidugi mölapidamatus. Matil on see viimatinimetatud puue kaasa sündinud, kuid probleemid ütleb ta olevat mujal. “Kõik peab käima suht kiiresti, pole aega midagi lihvida ja see võib graafiku segi paisata,” jutustab ta. “Kui inimene hakkab palgatöötajast ettevõtjaks ja loodab olla nüüd iseenda peremees, siis avastab ta varsti edukas olles, et pole midagi hullemat, kui olla iseenda ori. Mul on stuudiotöö, lisaks on meil Facebooki-leht ja oma sait, ikka lähed ja teed midagi veel. Meil on kaks uudistetoimetajat ja kolme peale jõuame töö ära teha.”

Kas tohib2

Kristiina tahab kuulda Kuma fännidest ja Mati ütleb seepeale, et talle pole see sõna meeltmööda, sest fänn seostub talle fanaatikuga. Fanatismiks aga peab ta seda, kui ta ise noorena Sweeti ja Led Zeppelini austaja oli ja LZ kontserdil ärakäimist pidas ta selliseks õnneks, pärast mida poleks elu enam vajalik. Mati leiab, et selliste fännide aeg on möödas, sest elu on muutunud mitmekülgsemaks ja ka killustatumaks. Kristiina tuletab meelde hiljuti täis saanud 20 000 kuulajanumbrit, kui Mati sõnul on fännidel ja kuulajatel vahe. “Fännile pole vaja iga päev midagi uut välja käia, tema aju on tuhmunud, peaasi, et sa oled olemas,” kirjedab ta. “Kuulajale pead iga päev midagi pakkuma, kaasaegne meediatarbija on halastamatu ja see on hea — kui muutud laisaks ja hakkad libisema, on hea, kui keegi ütleb, enne kui sa kuristikku kukud.”
Kui reporter uurib, kust raadiomees häid külalisi leiab, siis ütleb Mati, et riigikogulased on igareedesed külalised ning Andres Põllu äärmised teravad saated on populaarsed kõigis Tre osajaamades. Kuulsatest ja kummalistest aga märgib ta ära Ivo Linna, Tanel Padari ja Koit Toome, kes on tema saadetes käinud ning neid peab Mati ääretut toredateks, sõbralikeks ja sümpaatseteks inimesteks, kellesugustega tahaks igaüks sõber olla.

Mati Palmet ja Kristiina Võsu2

Mati räägib ühest juhtumist, kus Kumasse tulid külla Ken Saan ja Hillar Kohv ning kui viimane tahtis Anne Veski muusika järgi tantsu etendada, läks Ken saatejuhilt Andres Põllult vastavat muusikat paluma. Andres aga on Mati sõnul mees, kes veiderdamist ei kannata ja halba muusikat peab solvavaks, seega ütles hetkel just süvamuusikasaadet tegev saatejuht, et ta on nõus tooli vastu Hillar Kohvi pead pilbastama küll, kui teda segama hakatakse. Siis sekkus üks Kuma loojatest Ervin Runnel, kes ütles, et hindab oma saatejuhti piisavalt kõrgelt, et tema uksest kellel tahes sisenemist takistada ja nii jäigi teistel oma naljanumber tegemata või tehti osaliselt väikeses stuudios.

Kas tohib

Oma tuntuse kohta raadiohäälena ütleb Mati, et seda ta ära ei kasuta ja ega tuntus ka midagi lisa, kuid vahel on vajalikke asju lihtsam ajada. “Olge avatud, viisakad ja hea jutuga!” pakub ta välja võimaluse soovitut niisama lihtsalt saavutada.
Kui Kristiina peab enda jaoks raskeks sõnaks “rekonstrueerimine”, siis Mati suudab tekstist ka keerulisi sõnu välja lugeda. Tema jaoks on olulisemad parasiitsõnad, mille vältimiseks tuleb oma jutule keskenduda. Temal oli selliseks sõnaks “tegelikult” ning Andres Põllu vihje sellele tekitas hingehaava.

Kristiina Võsu ja Mati Palmet5

Kristiina meenutab juhtumit, kus tema vastas istus Evelin Mikomägi, eetrini oli aega 20 sekundit ja järsku oli ees hüüumärk — ta ei osanud midagi küsida ning alustas küsimusega “Millest me siis räägime?” Õnneks tuli arusaam Evelini kaasabiga ruttu koju tagasi. Matit on 22 aastat raadios õpetanud neist olukordadest reeglina välja tulema, kuid tavaliseks on see, kui unustatakse vastasistuja nimi. “Kõike saab asesõnadega edasi viia, kuni ajukramp on möödas,” lisab ta. Sageli juhtub ka seda, et saatejuht mõtleb järgmise küsimuse juba välja, jutt läheb üha põnevamaks ja kui on vaja küsida, siis on küsimus meelest kadunud ning tuleb puhtalt lehelt alustada.
Kristiina tuletab meelde ka legendiks saanud lugu Mati karjääri algusaastatest, kus noorel saatejuhil jooksis mitmel korral juhe kokku, ta käratas “Raisk, see on jama!” ja asus uuesti salvestama. Hiljem kustutas ta ebaõnnestunud saateosa minidiskilt, kuid kuna ta jättis selle masinasse ja vahepeal kadus elekter, siis jäi kustutustoiming tegemata ja järgmine saatejuht laskis eetrisse kogu varasema jutu. Praegu tundub see kõik naljakana, aga tollal oli Matil selline tunne, mille kohta rahvas ütleb, et hakkad nööri otsima.
Jutuks tuleb veel ka Mati Palmeti kinnisvaraäris tegutsev nimekaim, kuid meeste teed pole ristunud.

05.02.16 Mati Palmet ja Kristiina Võsu

Vabariigi aastapäeval tegi Mati ujulas ära 98 edasi-tagasi tiiru, mida ta nimetab kingituseks Eestile, kuigi ei oska arvata, mida riik tema kingitusega peale hakkab. Kahe aasta pärast loodab ta neid teha sada. Kui aga Kristiina uurib, kas Mati on napsi-, nalja ja naistemees, ei hakka vestluskaaslane kõiki neid valdkondi valgustama, vaid võtab mõned asjad tõsiselt ette — näiteks nali on raadiojaamas kõige tõsisem asi, see peab olema ja see läheb korda, nii sarkastiline kui ka hetkeoluline huumor. Mati räägib sellest, et ta teeb koos portaali GoodNews peatoimetaja Monika Kuzminaga heade uudiste saadet ja selles võtavad nad endale rollid — kui Monika räägib näiteks jääkarudele uue kodu ehitamisest, siis tuletab Mati meelde, et tegu on kiskjaga, kes ampsab inimese lausa igas olukorras ära. Saate eesmärgiks pole mitte lilli ja liblikaid kirjeldada, vaid ehitada igalt teemalt, ka halvalt, üles midagi positiivset.
Mis puutub alkoholi, siis leiab Mati, et see on meie elus oluline, kuigi on kirjutamata kokkulepe selle vastu võidelda. Ometigi võtavad inimesed nädalavahetusel sõprusringkonnas kärakat, et esmaspäeval keelamise juurde naasta. Raadiomehe jaoks on näiteks vein kultuurikandja ja ta ei tunne rõõmu mitte joobest, vaid veinist endast. Mati rõhutab, et veini kõik head omadused peituvad esimeses klaasis, teisest neid enam ei leia.

Kristiina tahab kuulda Mati arvamust selle kohta, kas head uudised müüvad ning too leiab, et mõned müüvad. Sigmund Freudi austajana nendib ta, et hirm on sisend, mis koos empaatiaga tekitab lihtsa komplekti — kui pole kasutada hirmu, siis on head uudist raske teha. Mati rõhutab, et meediaga toitmine on nagu lapse toitmine, kus halb uudis nagu šokolaad, mis lapsele meeldib, kuid teeb paksuks, hea uudis aga on kui tervislik toit, millega peab inimest harjutama ja tulemus on parem. Ta usub, et kui näiteks Kelli Sildaru peaks saama olümpiamedali ja samas tuleb uudis nelja hukkunuga avariist, siis oleks head uudist raske ületada.

Kui aga jutuks tuleb tobedaim edastatud uudis, siis selliseid Matil ette tulnud pole, keegi lihtsalt ei saaks teda või Andres Põllut panna mõttetusi rääkima. Küll aga ajavad nad Tiit Reinbergiga udujutte ehk siis selliseid jutte, millel pole kindlaid tõendeid taga. Mis aga puutub saates tõe välja ütlemisse, siis on Ervin Runnel raadiohääli õpetanud, et kui saates on mõni väga paha mees, siis sa ei ütle seda, vaid küsid nii, et ta selle ise välja ütleb.

Lõpetuseks tahab Kristiina, et Mati ütleks naistepäeva puhul midagi naistele, too aga ütleb, et kuigi on luulesõber, pole luuletused tal peas valmis. Naistepäeva pidamist on Mati pidanud näitemänguks, mis seostub talle punaste nelkide ja Clara Zetkiniga, kuid kui selline poliitjama tagant ära kukub, on ta valmis seda päeva aktsepteerima. Ta tunnistab veel, et vaatab naistele alt üles. Saate lõpetuseks soovib Kristiina vestluskaaslasele häid eetriapsakaid ja Mati usub, et küll need tulevad.

VAATA SAATE KORDUST!

Jüri Kukk

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga