VAATA SAADET! Persoonisaade “Kas tohib?” külastas Karl Madise armastust pakkuvat kodu

Tallinna Televisooni saatejuhi Kristiina Võsu külaskäik armastatud laulja Karl Madise koju algab “Pärlipüüdja” sõnadega kuumast päikesest ja sukeldumisest ning lõpeb legendaarse muusiku sõnadega: “Suur armastus peab kodus kogu aeg olema, siis on lihtsam siia tulla!”

Võluva reporteri külaskäik lõpetab ühe tabu: nimelt saab Kristiina kutse astuda Karli elutuppa, kuhu on sattunud vähesed ning kaamerasilm saab esmakordselt õiguse ringi vaadata. “Küllap hirm kedagi enda elutuppa lasta on üle,” muigab võõrustaja.

Mõistagi algab jutt muusikuga kohe muusikast ja Kristiina teab, et Karl Madise stardipakuks meloodiate maailma oli Ellerheina koor. Karl meenutab, et kõigepealt kontrolliti, kas ta viisi peab ja kui selgus, et sellega muret pole, järgnesid mudilaskoor, siis suurem koor ja viiuliõpingud.

Suupill sageli suus

Viiuliga ongi sellised lood, et kui saksofoni, suupilli ja kitarri võtab muusik kätte iga päev, siis viiulit pole tema sõrmed hoidnud juba 45 aastat. “Mõne loo kindlasti oskaksin mängida,” arvab Karl. Mängudel ja kontserditel ongi muusik silma jäänud rohkem suupilliga.

Kristiina võtab ette ühe aastaarvu, milleks on 1986. Lauljale meenuvad kohe Tartu levimuusikapäevad, Karavani hiilgeajad ja aasta, kus tuli anda üle 200 kontserdi. “Ja ajakirja “Noorus” aasta meesartist!” tuletab reporter meelde. Tiitleid on Karlil palju, küll Karavaniga aasta bändi tiitel 2003. aastal, siis veel aasta solist ja kunagi pandi ta veel paari Anne Veski ja Marju Länikuga kui aasta mees- ja naisartist.

Kristiina uurib, kas lauljal on teada, mitu korda elus on ta laulnud “Pärlipüüdjat”. Karli vastusest selgub, et ega ikka ei tea küll – ükski artist ei tea, kaua mõni lugu edetabelites püsib ega oskagi kõiki korda üle lugema hakata. “Pärlipüüdja” on hitina püsinud 30 aastat ja kunagi tahtis Karl Madis isegi, et seda vähem kostuks – aga aeg oli selline, kus raadiojaamu oli praegusest kõvasti vähem ja parimad lood lihtsalt kõlasid piltlikult öeldes söögi alla ja söögi peale.

“Pärlipüüdja” ja armastuskirjad

Karl meenutab, kuidas ta küsis noortelt, kas nad teavad ansamblit nimega Karavan ja sai eitava vastuse. Kui ta aga küsis “Pärlipüüdja” kohta, siis seda teati. See teave panebki ajakirjaniku küsima, et kas Karl Madis ja Karavan on ühine märk? “Ükspuha, kellega ma mängin, ikka öeldakse, et Karavan esineb!” muigab artist. Kristiina tahab teada, kas Karl Madise esinemislava ees on alati pisut hulluks mindud ja laulja sõnul oli see tõesti nii ja on praegugi – ka Ott Leplandi või mõne teise muusiku laulude saatel läheb publik pöördesse.

Edasi räägib Karl Kristiina palvel fännidest ja selgub, et lemmiklauljale on kingitud palju kaarte. “Aga armastuskirjad?” tahab reporter teada ning selgub ilus lugu: üks austajanna saatis Moskvast kirja, mille aadress oli Estonia, Karl Madis, ja see toodi telemajja, kus aadressaat lembekirja kätte sai.

Nagu ikka tuntud inimeste puhul, suundub jutt lastele. Karl Madise võsukesed on üles kasvanud muusika keskel, tõsisemalt tegelevad sellega nüüd Carl Philip ja Karl Matthias. Esimene neist õpib Otsa-koolis helindamist, kirjutab laulutekste ja alles tuli tal koos Uku Suvistega välja üks lugu. “Väike poiss” nagu isa Karl Matthiast nimetab, on muusikas kõige tegelevam, ta laulab Tallinna poistekooris, esines just kontserdil Estonias ning õpib trummi ja klaverit. Siit edasi selgub, et armastatud laulja süda on hetkel vaba. “Vahel on vaja olla suhtes, vahel üksi,” mõtiskleb Karl.

Karl on džentelmeni etalon

Järgnevalt suudab kaunis reporter panna Karl Madise küsima: “Kas ma punastan?” Nimelt väidab Kristiina, et laulja visiitkaardiks on hea käitumine ja enne intervjuule minekut olevat talle kinnitatud, et Karl Madis on džentelmeni etalon. Pisikest kohmetusest toibununa nendib laulja, et viisakus on sisemine tunne.

“Minu isa tõusis alati püsti, kui daam sisenes ja tervitades kergitas ta kaabut,” meenutab härrasmees, lisades, et talle on võõrad paljudki levinud möödalaskmised – näiteks kui süüakse ainult kahvliga. “Seda ei sobi muidugi välja öelda, sekkumiseks peab olema käitutud nii, et see segab paljusid!”

Võib-olla kõlab see üllatusena, kuid Karl Madise arvates on tänapäeva noored toredad ja viisakad, palju oleneb muidugi ka seltskonnast, milles nad on.

Kui jutt tuleb muusikutest ja alkoholist, siis kinnitab laulja, et töö küll jooma ei aja, kuid veidi kangemat kraami on omal kohal, kui on vaja üleval püsida ja naeratada. Ta meenutab üht aastat, kui esineda tuli maikuust detsembri lõpuni iga päev, mõnel päeval ka 2-3 korda ning kokku sai pidevaid kontserte 260. “Siis küll turgutas naps üles,” nendib ta. “Jõudsime lõpuni, siis tuli pingelanguse moment ja olin kohe haigena pikali.”

Esinemisi on endiselt palju

“Sel suvel läheb hullumajaks kätte,” ütleb Karl Madis uue kontserdihooaja kohta. Esinemisi on mõnel nädalal kuni kümme, 24 kontserti on kokku lepitud teha koos Dave Bentoniga, lisaks varem vastu võetud esinemised. Praegusel hetkel on tal paar etteastet nädalas.

Kristiina küsimusele, kuhu talle meeldib esinema minna, arutleb menulaulja: “Saaremaa, Hiiumaa, Võru, Pärnu ja Ida-Virumaa on head tööpakkujad, Viljandi on valge laik!”

Selgub ka huvitav fakt, nimelt pole tuntud laulja üldse tantsumees ning sellel on ka hea seletus. “Kui oled kõik nädalalõpud ja tähtpäevad ise laval, siis millal sa tantsidki. Vaid siis, kui mõnikord pillimehed panevad pille kokku ja muusika veel mängib, on tuldud mõnele tantsule paluma,” räägib Karl. Ühe tema enda sünnipäeval aga laulis publik talle 25 tunni jooksul kolmes esinemiskohas: Tartus, Kosel ja Rapla ööklubis.

Tulevikust rääkides läheb artist tagasi minevikku ja olevikku – viimased kümme aastat pole elus palju muutunud, esinemiste rohkus käib lainetena ning see näib jätkuvat.

Veel ütleb armastatud laulja, et tema ei karda ei vanadust ega surma, vabal ajal möllab trenažööril, mille ta külalise saabudes on targu teise tuppa vedanud ja jooksmine on nende peres alati au sees olnud.

Veidi noppeid

Karl Madis toob võõrsilt kaasa igasuguseid seemneid ja paneb need kasvama. “Fantast tunne on see, kui taim ajab nupu välja!” tutvustab ta omakasvatatud palmi. Tema kodus on Leonhard Lapini tööd ning Hogo hiibuse sarž temast. Karl jälgib muuhulgas Vene kanaleid, eriti neid, mis räägivad tõtt, näiteks Doždi ja meie Aru TV-d. Seebikatega kursis pole, sest nende jälgimine neelaks liiga palju aega. Mees on hea kokkaja, guljašš ja uhhaa valmivad tema käes vaevata. Päris kõigest aga ei jõua ega saagi vestelda.

Lõpetuseks soovib Kristiina Madisele tema koju suurt armastust ja saab vastuseks: “Suur armastus peab kodus kogu aeg olema, siis on lihtsam siia tulla!”

VAATA SAADET!

Jüri Kukk