Aasta kodanik 2014 on tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson
Kultuuriminister Urve Tiidus nimetas aasta kodanikuks 2014 tantsupedagoogi ja -õpetaja Ilma Adamsoni, kelle valis komisjon välja 26 kandidaadi seast. Kodanikupäeva tähistamise tseremoonial andis minister eile Eesti Tervishoiu Muuseumis Ilma Adamsonile üle aasta kodaniku meene – Reti Saksa skulptuuri „Ühiskonna õis“. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis on pühendatud lõppevale liikumisaastale.
„Kultuuriministeerium on igal aastal suunanud avalikkuse tähelepanu mõnele valdkonnale oma ministeeriumi haldusalas, olgu selleks siis teater, film, kirjandus, sport või kultuuripärand. Sellel aastal tõsteti esile liikumisharrastus. Sellest lähtuvalt langes ka valik,“ ütles kultuuriminister Urve Tiidus. „Kui me räägime liikumisharrastusest, siis satume vaimusilmas jooksurajale, jõusaali või ujulasse. Harva kangastub tantsutrenn. Ometi teame, et see nõuab samuti distsipliini, pingutust.
Panna rühm inimesi ühte sammu astuma nõuab tõsist harjutamist. Selle eest saab seista vaid tõeline entusiast ja tantsu üdini armastav inimene. Suur rõõm on kuulutada aasta kodanikuks 2014 pikaaegne tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson. Tema töö noorte inimeste kasvatamisel ja vaba aja sisustamisel on tunnustust väärt. Proua Adamson on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsukultuuri edendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Tema tantsuarmastus ja ärgas meel on eeskujuks kõigile,“ märkis Tiidus.
Ilma Adamson on olnud noorte tantsupidudel üldjuht, 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja ja kunstiline juht, üldtantsupidudel kuuel korral üldjuhi assistent ja piirkondlike tantsupidude lavastaja. Ta on tunnustatud erinevate rahvaste ja karaktertantsude õpetaja. Adamson koolitab Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Tantsuagentuuri tantsujuhte. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorina võib teda sageli kohata Eesti eri paigus läbi viimas treeningtunde nii noortele kui ka eakatele, tulevastele ja praegustele tantsuõpetajatele.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Eile andsid ministrid tublidele kodanikele üle kodanikupäeva aumärgid, rahvadiplomaadi tunnustused ja kuulutatakse välja aasta kodanik. Samuti peetakse meeles kodanikujulguse aumärgi nominente. Selle aasta kodanikupäeval saab 90 uut kodanikku kätte kodakondsustunnistused. Täna autasustatakse Tartus kodanikupäeva esseekonkursi „Minu riik“ parimaid kirjutajaid. Lisaks korraldavad maakondlikud arenduskeskused üle Eesti vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all.
Aasta kodaniku tiitli on varem saanud:
2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu
2012 – „Väärikalt läbi elu” – Krista Aru
2011 – „Kodanikuks kasvanud” – Konstantin Vassiljev
2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn
2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür
2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak
2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek
2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu
2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson
2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ – Jüri Jaanson
2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri