ITA EVER: Mu loomingu finaal pole veel käes!
«Nooruses tahtsin saada günekoloogiks ja hea meelega mängiks lavalgi veel mõnda tohtrit,» ütles peagi 85. sünnipäeva tähistav näitleja Ita Ever Pealinnale antud intervjuus. Ever leiab, et kuni 95. eluaastani on naise parimad aastad. „Pärast seda algab keskiga,“ mainis ta itsitades.
1. aprillil tähistab Eesti teatri suurkuju Ita Ever oma 85. sünnipäeva ning juubeli tähistamiseks mängib ta draamateatri etenduses „Finaal“. Ise ütles Ever aga, et tema finaal pole üldsegi käes, ei eluliselt ega ka loominguliselt. „Mul on julgust seda väita, sest tunnen end väga hästi,“ ütles Ever. „Ma olen terve, mu mõistus on korras, jalad-käed käivad vabalt ette ja taha – ma ei kurda millegi üle. Ka oma juubelietendusega olen ma rahul, sest see on mulle põnev väljakutse, omalaadne roll, millega ma olen vaeva näinud. Ma armastan seda rolli väga.“
Everi sõnul on naistel kuni 95. eluaastani parimad aastad. „Pärast seda hakkab juba keskiga tulema,“ kõhistas ta muhedalt naerda.
Finaalis mängib ka näitleja Mait Malmsten, kes imetleb Ita vitaalsust, särtsu, jõudu ning tema vapustavalt heas vormis püsimise võimet. „Ta on meil teatris emapuu – selline, kes ühendab eri põlvkondi ja suudab olla ka tänases päevas 100%,“ lausus Malmstein. „Ita on lihtsalt üks väga lahe inimene. Ita jutud on väga meeleolukad ja lõbusad, ta jaksab ikka veel ka pidutseda. Kohe kindlasti pole Ita suu peale kukkunud. Kuigi nime poolest on tal „Finaalis“ teenijanna roll, on see tegelikult üks olulisemaid – kui Ita lavale tuleb, siis lava on särtsu täis, see on selge.
Näitlejanna pole elus ühestki rollist loobunud ja neid võib praeguseks kokku olla enam kui 150. „Mõnda tohtrit tahaksin küll veel mängida,“ tunnistas ta. „Nooruses tahtsin saada günekoloogiks ja seda rolli mängiks ka, aga keegi pole mulle kahjuks veel kirjutanud.“
Ever on ühtviisi tugev nii tragöödias kui ka komöödias ja ta ei pea komöödiat madalamaks ja pealiskaudsemaks žanriks. „Komöödiat on tegelikult märksa raskem mängida, teda ei ole võimalik niimoodi täiuseni lihvida nagu tragöödiat,“ selgitas Ever. „Komöödia ei tule alati briljantselt välja, sest sõltub paljudest ettearvamatutest teguritest. Ja siis on kriitikutel põhjust sõna võtta. Esteedid ja kirjandusringkonna esindajad võib-olla tõesti peavad komöödiat kergekaalulisemaks. Aga on väga kurb, kui inimesele ei ole huumorimeelt antud. Mina tõesti armastan huumorit ja selle sekka võib olla ka killukene seda musta huumorit.“
„Ita Ever on ülimalt hea huumoritajuga, nagu ka tema kadunud eksabikaasa Eino Baskin,“ kinnitas ka linnapea Edgar Savisaar, kes ühtlasi peab Everit Eesti üheks tugevamaks naiseks. „Ma ei teagi ausalt öeldes teist nii tugevat natuuri. Mul on olnud suur au temaga ühel ajal elada ning näha ka tema säravaid ülesastumisi laval ja teles. Kui me tegime tasuta ühistranspordi rahvaküsitlust, siis oli Ever nõus osalema linna telereklaamis, kus kutsusime üles rahvast tasuta ühistranspordi osas oma häält andma. Ita Ever tuli hea asjaga kaasa ning pidas tasuta sõitu väärt ettevõtmiseks. Aitäh talle – tasuta ühistransport tuli Tallinna ka tänu Ita Everile! Soovin talle veel kauaks energiat ja mitmeid säravaid rolle.“
Tänapäeva Eesti elus näeb näitlejanna irooniat selles, et inimestevahelised suhted on läinud ebameeldivaks. „Väga palju kohtab kaubandusvõrgus ja asutustes olukorda, mis on väga intrigeeriv ja mille puhul ei saa alati pihta, mida sulle tahetakse öelda,“ kinnitas Ever. „Ja kui soovid üle küsida, siis tajud, missuguse pilguga sind vaadatakse – niisugune omavaheline suhtlemine on see, mis paneb mind natukene mõtlema ja sageli ka häirib.“
Inimesed on ebaviisakalt käitnud ka Everi endaga. „Ega ma pole mingi püha lehm,“ tähendas ta. „Inimesi on igasuguseid ja minul on ka selliseid inimesi ja «austajaid», kes mõtlevad, et mis ta nüüd ennast ikka nii väga upitab. See on loomulik, sest see on elu. Kui keegi minuga niimoodi ebameeldivalt käitub, siis püüan sellest mitte hoolida ja teha näo, et ma ei taibanudki, mis toimub.
Inimesi panevad näitlejanna sõnul halvasti käituma raskused. „Inimestel on raskused eraelus, raskused materiaalses mõttes, raskused tervisega,“ rääkis ta.
Parim sünnipäevakink oleks Everile üks ilus lihtne lillekene. „Ma armastan hästi lihtsaid lilli,“ tunnistas näitlejanna. „Mäletan, et kui olin veel kooliplika, sai minu sünnipäeva ajal käidud korjamas sinililli Veskimetsas. Meie ilmad on nüüdseks nii palju muutunud, kogu atmosfäär ära rikutud ja seetõttu tulevad need lillekesed kõik natukene hiljem. Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.“
Ever ei salli lõtva keelekasutust ja eesti keele olukord tähendab talle palju. „Teatriinimese puhul ei saagi see teisiti olla, sest keel on meie töövahend,“ märkis naine. „Loomulikult – teatris tuleb lõtva keelekasutust suhteliselt vähem ette kui mujal, sest sõltub rollist, kuidas tegelaskuju räägib. Aga vaadates kas või televiisorist reklaame või sedagi, kuidas poliitikud riigikogus keelt kasutavad, siis paneb mõtlema küll. Vahel on lausa piinlik kuulata.“
Loe intervjuud Pealinna portaalist!
