GOODNEWS SOOMES! Kevadpidu pidavad eestlased rõõmustavad, et neid märgatakse ka Eestis
Möödunud laupäeval astusid Tallinna sadamas laevale kaks meediakanali GoodNews ajakirjanikku, et sõita üht võrratut sündmust kajastama — nimelt toimus sama päeva õhtul Helsingi kesklinnas Presidentti hotelli Pressa peosaalis Soome eestlaste suurejooneline kevadpidu.
Portaali asutaja ja peatoimetaja Monika Kuzmina ütleb, et täitumas on üks tema suurimaid unistusi hakata oma tiimiga kohapealt kajastama ka mujal maailmas toimuvaid häid uudiseid, eriti kui need on seotud väliseestlaste kogukondadega. “Mul on hea meel, et eestlased on Soomes nii vinged ja meie saame näidata, kui vinged nad on — kuigi oleme väike rahvas, väärivad nad tunnustamist!” ütleb Monika. Soome eestlaste korvpallivõistkonna kapten Mats Ristmägi on daamide missioonist kuuldes lubanud neile vastu tulla ja küüti pakkuda.
Teine GoodNewsi ajakirjanik on Joanna Müür, kellele on see esimene välislähetus ja ta tunnistab, et käed pisut värisevad ja kott sai ülepeakaela kokku pakitud — ehk on kõik vajalik kaasas. Joanna ütleb, et temal pole Soomes töötavate eestlaste suhtes mingeid eelarvamusi, nende võõrsileminek on nende valik ja tüdruk on hoopis uhke, et eestlastel on nii suur kogukonnatunnetus. “Me võiksime nii kokkuhoidvad olla ka kodus, Eestimaal!” lisab ta.
Heade uudiste tiim suundub patriotismilainest kantuna Soome Tallinki laevaga ja Monika soovitab kõigil minna just oma eestimaise firma alustel, et omasid toetada.
Enne kella viit, mil ettevalmistused peoks juba käivad, vestleb Monika eestikeelse raadiojaama Finest FM müügi- ja turundusjuhi Enari Maistega. Kuivõrd jutt ongi ennekõike peo korraldamisest, siis ütleb raadiomees, et talle meeldib asju käigupealt teha ja kui mõte pähe tuleb, on asi nädalaga tehtud. Üldiselt on tema arvates hea alustada kuu aega enne, aga parimad ideed tulevad mõne nädala jooksul enne sündmust.
Enari sõnul on oluline anda lojaalsetele kuulajatele meelelahutust ning sellised üritused lisavad ka raadiotegijatele aktiivsust, annavad programmile midagi juurde ja lisavad ka kuulajate silmis väärtust. “Kahe aastaga oleme saavutanud märkimisväärse tulemuse — alustades oli meil vaid pult ja mikrofon — aga nüüd oleme jõudnud sinna, kus saame programme korraldada,” räägib ta. “See punkt, kuhu tahame jõuda, on veel kaugel!” Enari tahab arengusuunad saladuseks jätta, sest tema jutu järgi on eestikeelse raadio kontseptsioon võõras riigis keerukas, sest peab teadma, kuidas kuulajad käituvad võõrsil — Soomes on nõudmised teised, kui need on Eesti kohalike raadijaamade puhul.
“Kahe aasta jooksul oleme seda tundma õppinud, teame, mida eestlased tahavad ja sellega püstitame ka eesmärke,” selgitab Enari. Soome eestlane tahab tema sõnul eelkõige kokku hoida, teha teistega koos, tarbida Eesti asju, käia poes Eesti tooteid ostmas ja kasutada teenuseid, kui nende puhul saab seda teha eestlasega eesti keeles.
Raadiojuhi sõnul tahavad eestlased ennekõike infot ja nälg selle järele on tuntav, seega raadiojaam toob eestlasteni info kohalike võimaluste kohta. Kui inimene on sündinud ja kasvanud Eestis, siis ta teab koduseid võimalusi, võõrasse riiki tulles aga ei tea ta suurt midagi. “Me oleme häälekandjaks uutele tulijatele ja ka vanadele tegijatele, me pakume uut ja huvitavat teavet selle kohta, mida Soomes teha. Kui näiteks eestlane avab kohviku, anname sellest teada ja see on ka temale kasulik,” seletab Enari, naerdes, et Soomes on justkui eestlaste oma riik tekkinud, sest me oleme soomlastest siiski erinevad. Pahased soomlased siiski pole, raadiot kuulavad ka sealsed estofiilid, kellele meeldib eesti keel ja kes saavad seda raadio vahendusel õppida. Saated on kõik eestikeelsed, vahel ka eesti- ja soomekeelsed, kui stuudios on eesti keelt mittevaldav inimene.
Raadiojaam teeb ka uuringuid sealsete eestlaste kohta. Näiteks pole reaalset numbrit selle kohta, kui palju eestlasi seal on. Räägitakse, et umbes 50 000 elab Soomes, 20-30 000 on seal töö pärast, kuid koduga seotud ning on ka need, kes teevad seal niiöelda otsi. Kui võtta arvesse, et suvel tulevad paljud hooajatöödele, siis võib meie presidendi välja öeldud arvu sada tuhat isegi õigeks pidada.
Enari märgib, et selliste arvude puhul ei saa erakapitalil põhinev raadiojaam hämada. Uuringufirmasid kasutada ei saa, kuna nemad selliste kitsaste uuringutega eriti ei tegele, või pole see majanduslikult kasulik. Oma töös tegutseb raadiojaam vastavalt senistele kogemustele ehk õpib ise selle järgi, mida elu on ette näidanud, kelleltki küsida pole, sest sellist asja pole keegi Soomes teinud.
Raadioeetris on esinenud paljud Eesti tuntuimad persoonid, sealhulgas ka peaminister Taavi Rõivas, kuid juttu ajamas käivad peamiselt artistid, kui nad Soome satuvad. Muidu tehakse nendega telefoniintevjuusid, sest distants kodumaa ja Soome vahel on siiski suur, et neid sinna kutsuda. Raadiojaama meeskond otsis näiteks üles Eesti laulu finalistid, et nendega Eurovisioonist rääkida.
Enari tunnistab, et kahe aasta eest ei teadnud enamik raadiojaama asutajatest suurt midagi sellest, mida raadio endast kujutab, kõik on ise õppinud. Tegemist on äriga, igaüks raadios töötajatest on loonud endale maksukohuslase tunnuse ja platvormist lähtudes pakutakse teenust. Siiski on eetris ka neid, kes tegutsevad entusiasmist.
Oma aastapäevapeolt leiavad GoodNewsi ajakirjanikud üles Soome eestlaste korvpalliklubi Dynamo/Kaimarak tantsutüdrukud, kes saadavad mehi igal mängul. Seepärast iseloomustab Monika neid kui hullu naistetiimi, kes armastavad Eesti mehi nii palju, et käivad neid ergutamas. Üks kahest tantsugrupi loojast Grete Salk ütleb, et tiim tekkis kahe inimese mõtete kokkusobivusest ja juhuste kokkulangemisest — tema tahtis teha tantsutiimi Soomes ja Anniga oli nad juba tuttavad. Tantsukogemus oli mõlemal olemas, temal hobi korras, sõbranna Anni aga on tantsinud Tartus, Pere Leiva järelkasvus. Grete sõnul on eestlased Soomes iga päevaga üha enam kokku hoidev kogukond ja sealhulgas ka tiimi tüdrukud.
Tantsutüdrukute teiseks eestvedajaks olev Anni Kabral ütleb, et kuigi eestlased püüavad Soomes ühiskonda sulanduda, kannavad nad ka Eesti lippu kõrgel. Soomes pole tavaks, et spordimeeskonna juures on tantsutiim ja seetõttu on nad ka vaimustuses ja rõõmsad, nähes kauneid naisi sel kombel kaasa tegemas. Tantsunaiskond aga sündis nii, et Anni ja Grete kirjutasid oma plaanist Facebookis ja nii hakkasid tüdrukud sõbrannadega kohale ilmuma.
Kui Monika küsib, paljud olid varem tantsimisega tegelenud, siis selgub, et vaid kaks eelpool nimetatud aktivisti. Anni ütleb, et varasemate oskuste osas nad piire ei sea, sest kogukond on väike ja peab ühte hoidma. Tantsulood pole neil alati eestikeelsed, on segamini klassikalised tantsu- ja klubilood, valikul on inspiratsiooniks see, et tõmbaks tantsijad käima. Tüdrukud lubavad tantsida koos senikaua, kuni jaksu on. “See sõpruskond on väärtus,” ütleb Anni ja sellest tulevad kaaslannadel pisarad silma. Neiu täpustab ka seda, et kodumaal nii suurt ühtekuuluvustunnet pole, see tekib siis, kui lähed võõrasse riiki, oled sealsete tavade juures justkui eksinud, ja leides Eestimaalt pärit inimesi, hoitakse tugevalt kokku, see on tugev side.
Kuus aastat Soomes elanud Lea Audova on tiimi värskeim liige, olnud selles kaks kuud. Ta tunnistab, et alguses oli hirmus videosid vaadata, et kõik oskavad nii hästi, endale aga tundus ta puujalgadega hobune olevat. Kui ta hiljem oma võistlusvideot vaatas, siis tundus küll, et kõik on sujuvalt läinud, nagu oleks ta sinna sündinud. Tiimi kohta ütleb ta: “Nii kokkuhoidvaid naisi pole ma veel näinud, nad võtsid mu avasüli vastu, olen nüüd üks nendest, olen leidnud oma koha!” Ta lisab, et kuna soomlastel tantsutüdrukuid pole, siis oli armas vaadata, kuidas isegi vastasvõistkonna mehed pildistavad neid.
Üle kaheksa aasta põhjanaabrite juures elanud Ringa Vaher tunneb siin ennast endiselt eestlasena. Tantsutiim on tema silmis nii mega, et kui ta ei viitsikski mõnikord trenni minna, siis sõbrannade pärast teeb ta seda ikkagi. “Me oleme kõik nii lahedad, kokkuhoidlikud ja ägedad!” ütleb ta. Koos käivad nad kaks korda nädalas, poolteist tundi korraga ja rühmana on seni kõik hästi läinud, üksikuid apse ei panegi tähele.
Karin Naadel ütleb, et nooremana ta laulis ja tantsimine on justkui järg sellele. Teisi tüdrukuid nimetab ta ülisupervingeteks, sest kui võõrsile tulla, siis pole kellegagi suhelda, siisnses kommuunis aga saab alati seltskonda ja abi, kõik aitavad võimaluste piires. Karini sõnul püüavad eestlased kodus endast rohkem näidata, kui nad on, aga Soomes seda pole. Kojunaasmisest ta veel ei mõtle.
Mullu septembrist tantsimas käiv Karina Karelina räägib, et iga esinemine lisab talle enesekindlust, sest varem ta sellise asjaga ei tegelenud. Esimene esinemine oli tema jaoks enne platsile minekut närvesööv ja pärast tuli suur kergendus. Karina nendib, et väljaspool on raske sõbrannasid leida, kuid tiimis on erilised tüdrukud koos ja ühendab ühine hobi. Ta soovitab ka kodueestlastel rohkem kokku hoida.
Lõpetuseks ütlevad aktivistid Anni ja Grete, et kui Eestis teha selliseid normaalseid asju, jääb see sageli tähelepanuta, küll aga on Soomes tegutsedes seda märgatud nii sealsete kui ka kodueestlaste poolt, nende tegevus on leidnud palju kajastust, see teeb rõõmu ja südame soojaks. “Oleme justkui aardelaeka avanud,” rõõmustavad nad.
GoodNewsi esileedi Monika Kuzmina ütleb, et sõit Soome ning kohtumine sealsete eestlastega jääb alatiseks meelde. “Esiteks olen südamest lummatud Soomes meid vastu võtnud Mats Ristmäest, kes kindlasti on üks nendest inimestest võõrsil, kes meie eestlaste au ka mujal kõrgel hoiab. Külalislahkus, mille osaliseks me kohapeal eestlaste poolt saime, väärib tänu ja tunnustust,” räägib ta.
Kuigi ajakirjanike sõidu lõpp-eesmärk oli külastada Finest FMi korraldatavat eestlastele mõeldud kevadpidu, siis tänu Soomes ettevõtlusega tegelevale ja sealset korvpllimeeskonda Dynamo/Kaimarak vedavale Mats Ristimäele õnnestus neil enne suurt kevadpidu veeta aega kohalike eestlastega. Peale mitmeid intervjuusid korvpallimeeskonna tantsutüdrukutega, kes muuseas tähistasid sel õhtul oma esimest tantsutrupi aastapäeva, oli selge, et sealsed eestlased hoiavad tõesti kokku, hindavad eestlust ja üksteist.
“Rääkides sealsete eestlastega patriotismist, kodumaa armastusest või igatsusest, siis minu suureks kurvastuseks ei saanud ma vastuseks, et jah, tahaksin väga tagasi tulla. Küll aga hoiavad neist paljud seal kodumaad meeles, on uhkusega eestlased ja nii uskumatu, kui see ka pole — nad armastavad teist eestlast. Lausa nii palju, et kui tänaval eesti keelt kuulevad, siis hakkavad naeratades omavahel rääkima. Inspiratsioon ja hingesoojus, mille eestlastega vesteldes hinges kaasa sain ja veendumus, et meie rahvuskaaslased mujal veel rohkem kokku hoiavad kui me seda kodumaal teeme, jääb alatiseks minuga.”
Kevadpidu oli tema hinnangul nagu üks korraliikult korraldatud pidu ikka, olid hästi valitud esinejad ja hea muusika ning tants kestsid hommikuni. Finest FM meeskond paistab Monika sõnul teadvat, mida Soomes elavad eestlase peolt ootavad, sest tantsupõrand oli terve peo korralikult täis. “Kui meil Eestis mõnel ka peaks tekkima peas eelarvamustega küsimus, et kuidas kohalikud Kalevipojad ennast siis peol üleval pidasid, vastan rõõmu ja südamerahuga: “Suurepäraselt!”,” lisab ta.
“Meie reis algas laupäeval suure ootusärevusega, tunnistan ausalt, et see oli minu elu esimene selline kogemus,” jutustab Joanna Müür. “Ma teadsin südames, et see tuleb väga põnev, aga ma ei kujutanud ette, et see tuleb nii vinge, kui see tuli. Selle päeva kindlad iseloomustus sõnad on sõbralikkus, hoolimine ja veelkord sõbralikkus. Tahaksin siinkohal tänada laeva meeskkonda, kes teab, kellest jutt käib, nad tulid meile kenasti meie soovidega vastu ja olid ülimalt sõbralikud.”
Soome jõudes tuli GoodNewsi ajakirjanikele vastu Mats Ristmägi, kes neid kenasti hotelli toimetas ja seal kohtuti ka Finest FM estvedaja Enari Maistega. Hotellist edasi mindi kohalike eestlaste korvpallimeeskonna ja nende tantsutüdrukute aastapäevapeole. “Seal tundsin esimest korda, kui kokkuhoidvad on eestlased, kes elavad võõrsil. Võin julgelt tunnistada, et tegelikult tuleb pisike kadedus just selles osas, kui kokkuhoidvad need inimesed on, ja mõeldes, et miks meie oma kodumaal nii ei ole,” tunnistab Joanna.
Edasi suundusid kõik koos Finest FM kevadpeole, kus Joanna hinnangul oli meeletult palju rahvast. “Kogu see rahvas oli märgatavalt vaba, kogu see pidu oli midagi erakordset, kõik olid sõbralikud, iga inimene nautis muusikat ja Koit Toome tegi enda kontserti suurepäraselt. Eriti huvitav oli vaadata, kui Koit Toome laulis enda laulu „Merelapsed“ ja kuidas kõigil minu ümber oli käed püsti ja seda rahvast oli ikka meeletult palju. Kogu see reis ja need inimesed jäävad mulle pikalt meelde ja see kokkuhoidvustunne, mida seal tunda oli, oli midagi meeletut.”
Jüri Kukk