GOODNEWS KATSETAB! Arne Lauri tantsumeditatsioon viib läbi keha liikumise hingeni
Tallinna TV saade “Terve tervis” on sedapuhku Taevas ja Maa Keskuses tantsumeditatsiooni kaemas ja kaasa tegemas ning sellest võtavad osa ka GoodNewsi katsetajatüdrukud Monika Kuzmina, Elviira Eessaar ja Joanna Müür.
Saatejuht Riina Reiman nendib alustuseks, et ollakse sattunud küünaldest säravasse ja diskosaalile omase valgusmänguga keskkonda. Tantsumeditatsiooni juhendaja Arne Lauri selgitab, et ta paneb tunni kokku tunde järgi, et osalejates spontaansust arendada.
Tantsumeditatsioonis ollakse vabalt nagu lapsed
“Me oleme harjunud, et meditatsioon on midagi sügavat, sissepoole suunatut ja ka tantsumeditatsioonis on neid momente, kus me rahustame üksteist, laulame, ümiseme, aga see on pigem maailma tunnetus läbi muusika ja keha liikumise,” seletab ta. “Siia on kaasatud erinevate kultuuride liikumised, võitluskunstid, tai chi, stanga ja hatha jooga, rahvatantsud, asjad, mis sind ennastki üllatavad, see on hästi spontaanne ühisolemine ühises ruumis.”
Arne Lauri nendib, et me ei tunneta ennast sageli hästi, sõnad “hing” ja “vaimsus” ajavad segadusse ja tantsumeditatsioonis üritatakse hingeni jõuda läbi keha, läbi muusika ja liikumise, samuti läbi ühisvälja, mis on ka väga tähtis. Nii tekib mõnus üksteise usaldamine, inimesed hakkavad ennast avama, kaovad piirid, kompleksid, katkiolemine ja mõtted, et kuidas peaks ennast liigutama.
Tantsujuhendaja täpsustab, et sõna “professionaalsus” siin ei kehti, igaüks liigutab ennast nii kuis tahab, laseb ennast vabavormi. “Üks munk ütles mulle, et mida teeb inimene, kui ta armastab — ta laulab ja tantsib, see on hinge sümptom,” jutustab ta. Tantsumeditatsioonis ollakse nagu lapsed, kes mängivad kodu, tantsus on kõike, laulmist, tantsu, lähedust, sügavalt silma vaatamist, rõõmu, jumalikke aspekte — kõik see tehakse ühisruumis läbi, jõudes ekstaasini. See on lapsemeelsus, sest hinges oleme me lapsemeelsed ja lihtsad. Meie sisemine laps vajab seiklusi, üllatusi, dünaamikat, headuse ja armastuse kuningriiki, kõike seda, mis rääkides tundub võlts ja sentimentaalne. Kui me aga peame väljaspoolt olema ratsionaalsed, siis seespool kaob rõõm, entusiasm, sest pole, kus seda välja elada. Tantsumeditatsioonis seda saab.
Arne Lauri ütleb, et see meie sisemine sentimentaalsus rajaneb sügavatel teadmistel, kuidas keha koosneb energiakeskustest, mis roll on asenditel ja liikumistel. Tantsumeditatsiooni eesmärk on lihtne, kultiveerida häid omadusi nagu headus, tänulikkus, omakasupüüdmatus, kaastunne. “Ei tea, kas hingeni jõuame, see pidi väga kõrge tase olema, aga lähedale saame jõuda, selle loomulikkuseni, mida jagada lähedastega,” räägib Arne. Tantsujuhendaja sõnul on ta ühisruumis kui püha vaim, kes peab tunnetama ja saama kontakti, sest ollakse ju nagu üks pere, seal otsitakse üksteiselt, tunnetatakse ise, laieneb empaatiatunne ja teadvuse tõustes tekib terviku tunne.
Tegelikult on inimese elus kaks energiavälja, kus ühes liigutakse igapäevaselt, teises toimub teadvuse tõstmine, ja kui seda teist ei ole, tekib inimestes tühi tunne. Miks teevad rikkad, ilusad ja kuulsad nii sageli enesetappe? Sest nad ei saa hingetoitu, mida hing leiab vaid läbi inimlike omaduste kultiveerimise.
Me oleme kõik erinevad, nii oma emotsionaalsuse, suhtlemisoskuse,tagasihoidlikkuse kui ka impulsiivsuse poolest, kes on õnnelik, kes skeptiline, kes üliusaldav ja kes kahtlev — ühte tantsumeditatsiooni satuvad kokku väga erinevad osalejad, kuidas nad koos hakkama saavad?
“Kes on juba siia tulnud, see on päris kõva sammu ära teinud, ta on psühholoogiliselt valmis, seepärast pole ma kunagi tundnud, et raske on,” ütleb Arne Lauri. “Üks inimene avaneb kiiremini, teine aeglasemalt, aga mu eesmärk polegi kiiresti kõiki avada, ma ei taha kedagi sellega šokeerida.” Kuigi see inimeste avamine pole kergete killast, on see tal siiski alati õnnestunud. Tantsujuhendaja sõnul ei saa osalejatele lihtsalt öelda, et tantsime, mediteerija peab anduma, tantsu käigus arenetakse ja puhastutakse. Tantsumeditatsioonis hakkavad tekkima energiad, lähevad käima puhastusprotsessid. Oluline on ka alandlikkus, kontroll ego üle, seda ka treeneri puhul, sest teda järgitakse ja imetletakse, siis tekib peenel tasemel uhkus ja siis keegi kindlasti provotseerib, tekib heas mõttes jama.
Tantsumeditatsiooni tulevad kokku erinevate meeleoludega inimesed, seepärast läbitakse erinevat muusikat ja kultuure, kuid siiski ajavad kõik sama rida. Inimtüübid ja psüühika on ehk erinevad, ühisruumis aga samastutakse, sest kõik tahavad tantsida ja laulda. “Iga samm on tants ja iga sõna on laul,” täpsustab juhendaja, tuues näiteks, et ka armunud inimesed liiguvad justkui tantsiskledes ja räägivad nagu lauldes. Ilu aspekt ongi Arne sõnul viiest aspektist tähtsam, see lööb üle jõu, rikkuse, kuulsuse ja loobumuslikkuse. Läbi tantsu saab ilu kogeda, meditatiivne tants kaotab piirid.
Järjepidevus viib hingerahuni
Kui kaua aga võtab aega, et tantsumeditatsioonist täit rõõmu tunda ja kasu saada? Arne sõnul kestab selline rännak, kus läbitakse kõik momendid, poolteist tundi, kuid on olemas ka vabavorm, kus algul tutvutakse ja rahunetakse ja pärast teeb igaüks muusika saatel just seda, mida tahab. Vabavorm on selles osas huvitavam, sest siis hakatakse niiöelda koerustükke tegema, mõni heidab pikali, mõni hakkab laulma, nii nagu tehakse ööklubis, kui ollakse juba napsu saanud. Muide, ka ööklubis saab sisemiselt tantsida, nii et võõrastele imelik ei tunduks.
Kuidas aga käituvad inimesed pärast tantsumeditatsiooni ja kas on vastukajasid? Arne Lauri ütleb, et mõni tuleb ja sosistab kõrva, aga igaüks arvamust ei ütlegi. Tavaliselt on inimesed lastena vaimustunud ja eufoorias ja see on tunnusmärk, et kõik läks korda. Kõik osalejad tavaliselt säravad ja neile tundub tavaellu, näiteks autorooli minek, kummaline. “Tants ja rõõm ravivad vitaalse liikumise ja hea muusika kaudu,” lisab juhendaja.
Kui sageli peaks inimene tantsumeditatsioonis käima, et olla rõõmus ja vältida masendust? Arne Lauri sõnul on järjepidevuses jõud, eriti tänapäeval, kus kõik on mõõdetud, ka tundide arv, mis on vajalik, et profistaatuseni jõuda. Ka tantsimises on selleks numbriks 40 korda, siis mõistus harjub ära ja võtab tegevuse omaks, muidu on ta rahutu. Tantsumeditatsioon on mitmekesine, ta ei kordu kunagi. Tantsida tuleks võimalikult tihti, liigutada oma keha, tehes sellega kunsti, sest loomeenergiat kasutades me ei vanane ja jäävad ära keskeakriisid. Pole tähtis, mida sa teed, tähtis on osaleda loomises, armastuse protsessis.
Arne ütleb, et ei peagi kaks tundi higistama, piisab sellest, kui panna kõlama hea muusika ja liigutada oma keha muusikasse. “Kui õpid oma kehaga midagi tegema, siis sa muutud automaatselt dünaamiliseks välisilma mõjutuste suhtes,” selgitab juhendaja. “Me oleme oma kehas kinni ja kui välismaailm pakub neid asju, mida me pole tellinud, puudutab see meid, sest väljast tulevad halvad asjad tähendavad armastuse puudumist või oleme ise kedagi solvanud ja siis on tegu karma seadusega.”
Arne Lauri soovitabki lõpetuseks võtta endale aega, panna peale muusika, mediteerida oma kehaga ja minna headesse mõtetesse, ning kuna siin elus antakse meile iga hetk väikesi kingitusi, siis tuleb tänulikkuse volüüm peale keerata. Lõpuks olete ka dušši all voolavast veest ekstaasis. “See on sentimentaalne, aga lõppude lõpuks oleme me siiski kõik sentimentaalsed lapsed,” resümeerib tatsumeditatsiooni juhendaja.
GoodNewsi katsetajatüdrukud on tantsumeditatsioonist sillas
Mida aga arvavad tantsumeditatsioonist katsetamas käinud GoodNewsi tüdrukud? Muljed võtab kokku Elviira Eessaar: “Olen alati mõelnud, miks on nii, et kui saad mingi eriti rõõmustava sõnumi, tahaks õhku karata ja ringi tantsida. Arne Lauri tundi minnes lootsin saada vastust just sellele mitmeid aastaid meeles mõlgutavale küsimusele. Tundi astudes olin pisut üllatunud, sest on juba harjumuspärane, et kuskile vaimse keskuse tundi minnes on kõik kuidagi ebamugavalt rahulik ja vaikne. Seal aga oli tunne, et eksisin uksega ja sattusin hoopis diskosaali. Vilkuv valgus, küllaltki vali muusika ja rõõmsad inimesed ümber ringi. Ei tea, mis väega, aga kõik liigutused mis õpetaja ees näitas, tegin hoobilt järgi, nagu oleks eluaeg seda tantsu teinud. Huvitavad ja imelikud on vast esimesed emotsioonid, mis mõtteid vallutasid.
Niimoodi askeldades ja lõbutsedes mööduski märkamatult tund. Mingi aja pärast märkasin, et olen justkui kuskil oma mullis, teisi enda ümber ei tunnetanud, kuid samas kõik tegid sarnaseid liigutusi samas ruumis ja samal ajal. Tunni lõppus tekkis vabanemistunne. Üllatav oli kuulda, et tegelikult mingit spetsiaalset kava õpetaja enne tundi kokku ei pane — vahepeal mõtlesin, et ju ikka mingi šamaani tarkus on, et täpse ajavahemiku tagant selliseid tantsuliigutusi üheskoos teeme, aga võtta näpust, ka õpetaja tegutses emotsiooni pealt. Kokkuvõttes, ma vastust oma küsimusele ei saanud. Sain ainult kinnituse, et mulle meeldib tantsida ja et võiksin seda teha veel tihedamini, mitte ainult rõõmusõnumeid kuuldes vaid lihtsalt niisama, suvalisel hetkel oma elus.
Järgmisel päeval üritasin meelde tuletada, millal ma üldse viimati nii südamest tantsisin. Ikka ainult siis, kui aeg ja koht on õiged: peol, sünnipäeval, jaanikul jne. Ehk olukorras, kus see on „lubatud” ja sellist käitumist minult eeldatakse. Samas, kes on “lubanud” ja kes on “keelanud” teha seda mujal? Ikka mina ise ja ikka iseendale. Järsku leidsin ennast mõttelt, et kui palju me tegelikult endale keelame, kasvõi tantsupõranda kontekstiväliselt. Ja kui vähe need keelud tegelikult teevad meid õnnelikuks. Leidsin järsku end mõõtelt, et käisin korraks kuskil kellegiga tantsimas ja tegelikuses tõi see minu seest välja mingid mõtted ja emotsioonid, millele igapäevases kiires elutempos enam ei ole ruumi. Kogu päevakava läheb inertsist kiiresti edasi ja instinktidele ei anta enam võimalust olla tõsiselt võetavad. Otsustasin, et järgmine kord, kui mul tuleb tahtmine tantsida, siis ma seda ka lihtsalt teen ja olen enam kui veendunud, et päeva lõpus olen sellest ainult õnnelikum inimene.”
Joanna koges seda, et imelikud asjad muutusid ühtäkki loomulikuks. “Tantsujooga tunni juures oli kõige huvitavam see, mis oli tunda just peale tundi. Algul tantsima asudes oli millegipärast peal teada-tuntud valehäbi, et mõnda asja justkui oleks imelik teha, aga kelle arust, seda ei tea. Oli huvitav tunda, kuidas ajapikku need piirid kadusid ning muusika ja liikumine aitasid olukorda täiega nautida. See liikumine ja muusika pani sisemiselt energia nii võimsalt tööle, et tunne oli imeline. Kuigi kõige huvitavam oli avastada peale tunni lõppu, kuidas mõningad valehäbid olid peast kadunud!”
“Seekordne katsetus Arne Lauri õpetuste järgi oli kuidagi ürgne ja võimas. Ei ole ju ühiskonnas tavapärane tantsida keset päeva ja teame kõik, et tantsimine tekitab päris paljudes inimestes pingeid, kas ei oska, ei julge või ei saa,” jutustab Monika oma elamustest. “Kõikidest nendest “EI”-dest vabaneda läbi ükskõik, millise tegevuse, on kehale mõnus ja hingele hea. Minul isiklikult tekkis kohapeal peale tundi idee, et tantsumeditatsioon sobiks töönädala alustuseks ettevõtte töötajatele — annab palju energiat ja ideed peale korralikku tundi mul isiklikult muudkui jooksid. Julgen proovimist soovitada.”
Arne Lauri viib järgmised tantsumeditatsioonid läbi Taevas ja Maa Keskuses 19. juulil ja 17. augustil algusega kell 19.30.
Rohkem infot leiab Taevas ja Maa keskuse kodulehelt!
