Finest FM-i korraldatud suvelõpupeol olid kohal ka Gunnar Loho, tema abikaasa Anne ja mõistagi ka ansambel Anmantino. Gunnar Loho on kahtlemata paljude eestlaste jaoks legendaarne mees. Kui tihti aga satub ta Soome ja veel ka pidudega seoses? “Järgmisel nädalal tuleme jälle, ühte kohta siit kaugemal,” teatab ta. Kui käimasolev üritus oli juba ammu teada, siis Helsingist kaugem tuli alles juurde. “Soomes käime peamiselt ikka Linnamäkis,” lisab ta.
Kas tema esinemised on midagi muud kui mõnes Eesti maakonnalinnas? “Tehniliselt, lava poolelt vaadatuna siin vahet ei ole,” ütleb Gunnar. “Kuidas publik on, ei oska öelda. Oleme eelmisel aastal korra Turus esinenud, aga seda, kuidas meid siin vastu võetakse, oskab pärast kontserti öelda.” Kontserdile tuleku kohta neil kahtlusi polnud, asi oli vaid päevas, sest Gunnar Loho ja Anmantino on 3. veebruarini hõivatud. Suvelõpupeo suhtes aga saadi oma tööandjaga kokkuleppele, et sel päeval saab Helsingisse tulla ehk siis vanade diilide alusel kuulub see päev Finest FM-i suvelõpupeole.
Kuna jutt läheb eestlaste vastastikusele abistamisele ja tänuvõlale, siis räägib Gunnar Loho, et ta on tegelikult pärit Ida-Virumaalt ja seal mäletatakse ka 25 aasta tagust heategu. Mujal Eestis see päris nii alati pole. Eestlased siiski ei pea oma heategusid meelde tuletama, need tulevad meie inimestel meelde ja siis ollakse valmis ise omalt poolt vastu tulema. Gunnar meenutab heal meelel oma ansambli 10 aastapäeva, mida peeti Ulila laululaval, ja siis tulid kohale kõik sõbrad kellele sai helistatud, ega küsinud rahagi.
Soome eestlastele tahab Gunnar Loho soovitada ühtehoidmist. Turu esinemisest on tal meeles inimeste tahtmine koos käia ja pidutseda, pealinnast Helsingist tal kogemus puudub.
Monika Kuzmina, Jüri Kukk
