GoodNews eksklusiiv! Meditatsiooniõpetaja Brenda Randroo: Eesti inimesed on siirad, hoolivad, nutikad ja toimekad

Meditatsiooniõpetaja Brenda Randroo on juba ammu tuntud kui Osho õpetuste edasiandja Eestis. Sellele teele sattus ta Veet Mano toel ning nüüd juhendab ta siinselt Osho Meditatsiooni Keskust. Tema ja Veet Mano on juba väga paljudele eestlastele õpetanud elulaadi, mille aluseks on positiivsus ja hetkes olemine.

Saame tõenäoliselt kõik aru, et elu Eestis saame paremaks muuta vaid meie ise, kuid sageli me ei oska hinnata seda, mis meil hetkel olemas on. GoodNews käivitas pühadeperioodi eel just seetõttu positiivsuslainel artiklite seeria “Mis on sinu arvates Eestis hästi?”, kus palume vastata meie küsimustele erinevate valdkondade inimestel ja seekord saab võimaluse seda teha mediatsiooniõpetaja Brenda Randroo.

Olete meditatsiooniõpetaja ning tõenäoliselt juba ammu veendumusel, et positiivsele keskendumine sünnitab positiivsust. On see nii?

Jah, aga sõna keskendumine on seotud pingutusega, see on millelegi kontsentreerumine. Keskendumine toimub läbi mõistuse. Näiteks lause: “Ma üritan mõelda positiivselt” — see eeldab pingutust, mingit eesmärki, mille poole püüelda. Elamine ja positiivne suhtumine aga ei eelda pingutust. See on pigem tunnetuslik, läbi südame.

Millised on need Eesti head asjad, millest Teie isiklikult rõõmu tunnete?

Eestis on palju head. Ma naudin siinset loodust; metsa, puhast ja värsket õhku, kliimat. Isegi elades Tallinnas, kesklinnast ainult paarikümne minuti kaugusel, olen ümbritsetud mändidest. Iga päev näen oravaid mängimas. Õues valitseb vaikus, liiklusmüra on väga vähe. Olen võlutud Eestimaa talvedest. Jalutada väljas, lund sajab, puud ja maa on kattunud lumega — nii kaunis ja muinasjutuline….
Eestlastel on suur süda. Seda on ka öelnud mitmed välisjuhendajad, kelle kursusi olen siin korraldanud. Eesti inimesed on siirad, hoolivad, nutikad ja toimekad. Nad ei ole laisad, vaid on töökad ja tahavad hakkama saada iseseisvalt.
Mulle meeldib, et Eesti on infotehnoloogiliselt niivõrd kaugele arenenud, väga palju vajalikke toimetusi, nii tööalaseid kui isiklikke, saab korda ajada kiiresti ja efektiivselt arvuti teel. Ei pea kuhugi kohale minema, et näiteks lepingud sõlmida, vaid saab seda teha digitaalselt. Elektrooniliselt saab mitmed asjad aetud ega pea kuhugi spetsiaalselt kohale minema, ning kui ka peab, siis on asjaajamine väga kiire.

Olete käinud Indias Osho Mediatatsiooni Keskuses. Kas meil on Indialt midagi õppida? Mis see oleks?

Osho Rahvusvaheline Meditatsiooni Keskus asub küll Indias, aga enamjaolt käivad seal inimesed igalt poolt mujalt maailmast, kohalike osakaal on väga väike. Nii juhendajad kui ka osalejad on enamus Euroopast ja Ameerikast.
Indias on väga palju erinevaid spirituaalseid õpetajaid ja võib olla ongi spirituaalsus see, mida võiksime neilt õppida. See sõna on üldine ja hõlmab endas väga paljut, kuigi spirituaalsus iseenesest on individuaalne.
Näha elu suuremat pilti, leida elumõte, jõuda iseenda tegeliku olemuseni, mille läbi saabub ka sisemine rahu ja ülimalt õnnis tunne, saada teadlikuks nii iseendast kõikides aspektides kui kogu ümbritsevast maailmast, nähes reaalsust, mitte elades illusioonides ning unistustes, ja mõistes, kuivõrd ilus reaalsus tegelikult on. Seda tasub õppida just eelkõige iseenda jaoks ja mitte ainult eestlastel, vaid ka kõikidel inimestel.

Aga mida saaksime meie neile õpetada?

Mõeldes India kui riigi ja hindude kui rahvuse peale, siis võib olla saaksime õpetada neile praktilisust ja töökust. Eesti naine saaks õpetada india naisele iseseisvust ja tegelikult ka vastupidi; india naine saaks õpetada eesti naisele pehmust, alandlikkust ja naiselikkust.
Lisaks saaksime muidugi õpetada neile liikluskorraldust ja üleüldist organiseeritust. Osho Rahvusvaheline Keskus ongi just seetõttu väga erinev ülejäänud Indiast, et seal on kõik väga praktiline, hästi korraldatud ja organiseeritud, kuna seda juhivad inimesed, kes on Euroopast ja Ameerikast.

Kui reisile lähete, mis on need kodumaa asjad, mida igatsema jääte?

Minuga juhtub alati väga kummaline asi, kui kuhugi reisima lähen. Osa minust tunneb kodust ära minnes alati kurbust, paratamatult tulevad pisarad silma, kui lennuk õhku tõuseb, ja samuti on ka siis, kui pean tagasi lendama. Mul on vist alati kahju kuskilt lahkuda, aga hea on see, et kohanen uue elu ja oluga väga kiiresti. Muidugi igatsen eelkõige oma tütart, kui reisin ilma temata, ning oma hubast ja õdusat kodu, oma voodit.

Mida soovida jõulukuul heade uudiste portaali lugejatele ja kogu Eestimaale?

Ma soovin, et inimesed õpiksid olema õnnelikud, nautima elu just sellisena, nagu ta on, sest igas hetkes on midagi, mille üle rõõmu tunda. Väärtustada iseennast ja ümbritsevat; oma lähedasi, sõpru, nautida oma tegevusi ja tööd, näha asju mille eest tänulik olla. Kerge on olla õnnetu, tunduvalt raskem on olla õnnelik. Kuidas olla õnnelik — seda peame me õppima.