GoodNews eksklusiiv! Tänavu edukalt esinenud kulturist Ott Kiivikas hindab Eesti puhul täpset ja lihtsat asjaajamist
Peagi valitakse taas Aasta Sportlane ja üheks nominendiks on kulturist Ott Kiivikas, kelle tänavused saavutused on eriti silmapaistvad ning kes tundub aastatepikkuse kulturismiga tegelemise järel aina enam tippvormile lähenevat.
Ott, julgen väita, et olete teinud oma spordikarjääris elu parima hooaja. Milliste emotsioonide ja sõnadega ise oma aastat kokku võtate?
See on olnud imeline aasta igas mõttes! Iga sportlase unistus on oma eesmärgid realiseerida ja sel aastal suutsin realiseerida kaks olulist eesmärki, tulla Euroopa meistriks ja Mr. Olympiaks.
Mida positiivset peale medalite on see aasta veel toonud?
Kindlasti eraelus on olnud väga ilus aasta, mul on uus armastus ning lastega väga mõnus läbisaamine ja kontakt, tänu ühisele huvile, milleks on sport.
Tänu võistlustele olete reisinud üle kogu maailma ja näinud palju erinevaid kultuure. Mis on aga Eestis sellist, mida tahaks teistele eeskujuks tuua?
Kogu asjaajamise täpsus ning kohusetundlikus, millega siinsed inimesed võrreldes muu maailmaga silma paistavad. Vahest ikka hoian peast kinni, kui vaatan, kuidas kuskil ilma otsas asju aetakse ja kui lihtsalt need meil käivad.
Mida on eestlastel õppida teistelt rahvustelt ja kultuuridelt?
Ehk sõbralikkust ja sallivust. Naeratamist samuti ja vähem seda, et üksteise peale kadedad olla.
Mis on Eestis teie jaoks kõige ilusam ja kõige väärtuslikum?
Eesti keel ja meie ühtekuuluvustunne! Plussina ka kindlasti meie väiksus, sest meil tekib selline tunne, et sa tunned kõiki – me oleme nagu üks pere.
Milline on olnud elu kõige erilisem jõulukink, mida olete kinkinud ja mis teile on tehtud?
Raske on midagi erilist meelde tuletada. Oleme oma peres alati lähtunud materiaalsetest võimalustest ja ka praktilisest vajadusest, seega lihtsalt kapinurgale seisma me tavaliselt asju ei osta.
Mida sooviksite heade uudiste portaali lugejatele ja kogu eesti rahvale aasta lõpu puhul?
Soovin, et me oleksime rohkem sõbralikud üksteise suhtes, et me lihtsalt hea sõnaga tihedamini üksteist toetaksime ja ei tunneks rõõmu, kui kellegil halvasti läheb, vaid pigem toetaks rohkem neid, kes ehk ise oma eluga hästi hakkama ei saa.
