INTERVJUU! Francis Goya: kui olin noor, käisin alati kirikus ja vanemad arvasid, et äkki ma tahan preestriks saada

Goya on tagasihoidlik, diplomaatiline ja siiras. See kombinatsioon ei jäta kahtlust ta Eesti-vaimustuse tõelisuses ja nii leiab vanameister sageli põhjust, et siia tagasi tulla. Näiteks sel suvel – et esitada muuhulgas ka Valgret, lavapartneriks kõigi aegade lemmikuim rokitaat Ivo Linna.

Kui Francis Goya telefonikõnele vastab, on tal parasjagu sünnipäev. Ei mingit pidu, vaid rutiinne kolmapäev, väliselt tavaline hetk 72-aastaseks saava kitarrilegendi elus. Aga puhtasse muusikasse ümberarvestatult teeb see 60 meloodilist püsisuhteaastat klassikalise kitarriga.

Kas siis, kui te 12-aastaselt oma vanematelt kingiks kitarri saite, oli juba selge, et muusika on teie tulevik?

Kõigepealt ma mängisin akordionit, aga mulle see väga ei meeldinud. Kui mu isa teada sai, et ta sõber annab kitarritunde, otsustasid vanemad mulle kitarri osta ja nii ma siis läksin isa sõbra juurde õppima. Tol hetkel otsustasingi muusikat tegema hakata ja vanemad märkasid, et mul on selles tulevikku. Kui ma olin noor, käisin alati kirikus ja vanemad arvasid, et äkki ma tahan preestriks saada. Aga mulle meeldis seal hoopis muusikat kuulamas käia.

Kui raskelt kitarrimäng alguses läks?

Esialgu oli veidi keeruline, sest tol ajal olid kitarrikeeled tugevamad kui tänapäeval ja neid oli raske vajutada, aga muidu ei olnud midagi hullu.

Milline oli teie esmamulje Eestist?

Mu esimene mälestus Eestist pärineb 2001. aastast ühelt Sangaste lossi erapeolt. Järgmisel päeval läksime Otepääle ühe järve äärde, kus oli kõik väga imeline – seal toimus samal ajal ka muusikafestival. See oli mu esimene ja väga ilus Eesti-kogemus. Pärast kontserti Tallinnas mängisin ma pealinna lähistel golfi ja see oli samuti suurepärane. Hiljem sõitsin veel mööda Eestit ringi.

2001. aastal oli teil ka esinemine Tallinna Filharmoonia kammerorkestriga. Kontsert oli nii edukas, et järgmine päev andsite teisegi kontserdi. Kas selline edu tuli üllatusena?

See tuli mulle üllatusena, sest ma ei eeldanud nii suurt edu. Teadsin, et inimesed on mu salvestisi kuulnud, aga ei uskunud, et nii palju inimesi meie esinemisele tuleb.

Teadsin, et inimesed on mu salvestisi kuulnud, aga ei uskunud, et nii palju inimesi meie esinemisele tuleb.

Millal te avastasite enda jaoks Raimond Valgre muusika?

Ma avastasin selle enda jaoks ühel kontserdil, kui ma palusin muusikutel, kellega me mängisime, valida mulle välja mõni Raimond Valgre laul, mida kontserdil mängida, ja nad pakkusid selleks „Muinasloo muusikas“. Mängisime seda laulu esimesel kontserdil ja rahvale väga meeldis. Pärast seda pakkus Andreas Lukin välja, et võiksime teha albumi Raimond Valgre väga hea meloodiaga lauludest. Seda me ka tegime ja nüüd mängime tema laule ka teistel kontsertidel.

Kui tihti te mängite Valgre muusikat väljaspool Eestit?

Oleneb sellest, millises riigis ma olen. Venemaal ja Sardiinias mängin ma ta muusikat tihti, aga mitte igal kontserdil. Vahel ma ka küsin rahvalt, kas nende seas on eestlasi – siis ma mängin neile mõnda lugu ja ütlen, et käin ka ise tihti Eestis.

Vahel ma ka küsin rahvalt, kas nende seas on eestlasi – siis ma mängin neile mõnda Valgre lugu ja ütlen, et käin ka ise tihti Eestis.

Sellel aastal on teil tuur Eestis Ivo Linnaga, kes on pärit Saaremaalt. Kas mängite kontserdil ka „Saaremaa valssi“?

Jah, loomulikult.

Kas Eesti kuulaja erineb teiste riikide omast?

Jah, väga, te olete väga lahke ja lausa uskumatu publik ning väga tore rahvas.

Te olete väga lahke ja lausa uskumatu publik ning väga tore rahvas

Rääkides eurolaulust, kas vaatasite seda selle aastal?

Jah, nägin ega ole üldse nõus, et võidulauluks sai just see laul, mis valiti. Kuulsin hiljem, et sellel laulul oli väga tugev sõnum, aga kuna tõlget ei olnud, ei jõudnud see kuidagi minuni. Elina laul meeldis mulle väga. Mulle meeldis ka Rootsi ja Austria esinduslaul väga. Eurovisioonil on show tõstetud muusikast kõrgemale kohale ja ma ei ole sellega päris nõus. Aga see on kõigest minu arvamus.

Francis Goya ja Ivo Linna annavad Eestis juuli lõpus kolmest kontserdist koosneva sarja, mis kannab pealkirja „Muinaslugu sinilinnust“. Esimene kontsert toimub 26. juulil Pärnu Ammende villas, teine 27. juulil Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ja kolmas 28. juulil Pühajärve laululaval.