KUULA SAADET I Beebilõust “Ausad Mehed” podcastis: vangla on õpetanud mulle kannatlikkust ja unistamist
Sellel korral on “Ausad Mehed” podcasti saates Kuressaarest pärit räppar, kirjanik ja luuletaja Andrus Elbing. Luubi alla võetakse äärmiselt ausalt ette teemad nagu kodune elu, kriminaalne minevik ja vangla ning looming. Kuula!
Kriminaalne minevik
Aastatel 2000–2002 kandis Beebilõust vanglakaristust korrakaitsja ründamise eest. Pärast vabanemist ei muutunud otseselt tema elustiil ja ta jätkas vanaviisi, mis viis teda aasta hiljem, 2003. aastal taaskord vangi eluohtliku vigastuse tekitamise eest.
Aastal 2017, 4. veebruaril peeti ta kinni Tallinnas Tööstuse tänaval, kus ta müüjat noaga ähvardas. Andrus läks pooleks aastaks taaskord vangi, seekord juba kolmandat korda.
Andruse sõnul algasid ta pättused juba varakult. “Päev algas poeringiga: varastasime, mis saime; kindlasti pidi olema alkoholi – endale ja maha müümiseks,” rääkis ta. “Kui sa teed mingit pättust, siis sellest, et sind pealt kuulatakse ja sind jälgitakse, saad sa alles siis teada, kui uks jalaga maha lüüakse ja sind maha väänatakse. Enne sa ei saa midagi aru, et miskit toimub.”
Esimene vangisolek õpetas talle aga pigem “uusi oskusi”.
“Vanglasse tulles selgitati ka kohe ära, kuidas ja mismoodi käituma peaks ja kui ma ise oled seal olles normaalne vend, ega siis minuga suurt midagi juhtuma ei peaks,” selgitab ta, mis esimest korda vanglasse jõudes juhtus.
Oluliseks verstapostiks sai aga viie aasta pikkune vanglakaristus. “See oli piisavalt pikk aeg, et jõuda endas selgusele, et pean seda räpiasja ikkagi ajama. Vanglas olles kirjutasin isegi projekti Euroopast rahastuse saamiseks!” räägib ta.
Andruse sõnul jääb vanglast alles tegelikult väga vähe neid inimesi, kellega pärast vabaduses edasi suhtled.
Ta mäletab selgelt, kuidas viimasel korral kambris ärgates mõtles ta endamisi, kas see oli halb uni.
Vangla kui õppetund
”Vangla on õpetanud mulle kannatlikkust ja unistamist. Sa kas unistad asjadest närviliselt või rahulikult. Just seda on vangla mulle õpetanud, olla rahulik, leida tasakaal ja unistada kindlameelselt,” räägib Andrus Elbing podcastis. Ka karantiinis istumine pole mehele mingi probleem, sest vangla õpetas vagusi istumist piisavalt. “Kvaliteetset toitu õpetas ka vangla rohkem hindama,” tunnistab mees.
Unistused vanglaseinte vahel viisid ta aga kaugele. “Ma nägin hästi selgelt, mida ma soovin – ja see tuligi. Ma ei ole kunagi teadlikult visualiseerinud, vaid lihtsalt mõelnud ja unistanud. Aga ise peab ka muidugi kõige nimel tööd tegema. Magavale kassile hiir suhu ei jookse,” räägib ta.
Ühiskond armastab pätte karistada
Andrus Elbingu sõnul meeldib eestlastele näha pättide verd ja kannatamist. “Poevargad peaksid paljude arvates istuma elu lõpuni. Palju on sellist pättide ja kriminaalide mitte tolereerimist või aktsepteerimist,” räägib ta. “”Politsei arvates on elus ühe kõssi teinud inimene ka juba narkomaan. See on ilmselge liialdus.”
Ja tõsi, Andrus Elbing on meedias loodud kuvandi järgi pätt. ”Olen oma elus saanud igasugu jama enda kaela, ka selliseid asju, mida ma tegelikult teinud ei ole. Aga ühiskonna poolt on silt juba küljes ja üle jääbki vaid eeldus ning oletus, et Elbing tegi!” räägib ta podcastis.
