Lauljatar Laura Põldvere: puhkusehetk ja mitte millegi tegemine annab rohkem jõudu edaspidiseks tegevuseks
Soome eestikeelse raadiojaama Finest FM jõulupeole sõitnud portaali GoodNews tiim kohtus laeval lounge`is istudes muusik Laura Põldverega, kellel oli sama tee ees.
Laura, kui sageli sa käid välismaal esinemas?
Mitte väga tihti, mitte kuus korra, see oleneb ka aastanumbrist. Kolm aastat tagasi oli nii, et olin paar päeva Eestis ja siis jälle välismaale, kas mingi workshopi raames või siis esinema, ja siis tuli natuke väsimus peale. Vahva on käia, aga kui lähed esinema ja tuled kohe ära, ei jää sinna mõnulema, siis kohvritel elamine võib natuke väsitada.
Mis riikides sa oled esinemas käinud?
Kaugematest kohtadest Ameerikas ja Kanadas, Jaapanis käisin oma labeli omanikega kohtumas, sela ma ei esinenud, siis Soome, Rootsi, Saksamaa, Luxembourg, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Ukraina, Suurbritannia. Need on olnud väikesed armsad esinemised. Ukrainas Kiievis oli suurem, siis oli kümme tuhat inimest.
Kui Soomes oled esinemas käinud, siis on need eestlaste peod?
Need on olnud ka workshopid ja rahvusvahelised võistlused, on olnud ettevõtjate peod, aga ma arvan, et neil on olnud ka mingi seos Eestiga. Kas siis on keegi ettevõttest Eestiga seotud ja nad tahavad meie kultuuri tutvustada, päris seda ei ole, et Soome ettevõte kutsuks Eesti artisti, mingi link peab olema.
Millise tundega sa suhtud eestlastesse, kes mujal on? Tahaksid, et nad tuleksid tagasi? Millised tunded on sul Finest FM peole minnes?
Mul on selles mõttes nende üle hea meel, et nad on võtnud julguse ja läinud veidi eemale, sest nende töö nõuab seda. Ma arvan, et neil on hea. Muidugi oleks vahva, kui nad tuleksid tagasi, et kõik talendid oleks Eestis, aga talenti võib ka mujal praktiseerida, kui see annab midagi juurde. Võib-olla nad tulevad ühel hetkel tagasi, võib-olla mitte, kui see ei ole vajalik. Ma olen tundnud, et mulle meeldiks välismaal elada, olen seda mingitel perioodidel ka teinud, aga mulle meeldib alati tagasi tulla. Tänapäeval on ka see variant, et käid ära ja tuled tagasi, töötad projektipõhiselt, maailm on selles mõttes lahti, et sa ei pea teise riiki ära kolima. Sa ei pea vastu võtma otsust, et ma ei saa tagasi tulla või on see piinlik, et ei saanud hakkama, selles mõttes on kõik hästi. Samas on asjad ja teemad, mida meil ei ole, siis sõidad näiteks Helsingisse ja saad sealt selle kätte.
Oled sa viimastel aastatel pidanud plaane, et pakiks kohvrid ja läheks ära, ükskõik, missugusesse riiki?
Kuna ma olen hästi rahutu hing, siis mul aeg-ajalt tekivad küll need ideed. Aga need lahtuvad, kui saad natuke väljas käia ja esineda, ma saan adrenaliinisüsti kätte ja siis ma rahunen selles osas maha. Ma arvan, et ma nii ei läheks, mu artistielu on nagunii selline, et pead esinemiseks kohale minema. Ma ei tea, kas see ikka on eesmärk siin elus, et jätta pere maha ja minna New Yorki ennast teostama. On tore käia siin ja seal, võib-olla kunagi õnnestub midagi rohkem ka teistpidi teha, aga kas see on ikka eesmärk? Ma mingil hetkel tulingi Ameerikast ära, see oli vahva ja tore kogemus, aga ma sain praktikat Eestis rohkem. Kui sa oled sealpool, siis sa ei saa praktikat võib-olla viie aasta jooksul, saad kuuendal aastal, aga muusikavaldkonnas ei tee sa praktikata mitte midagi. Ma võin nelja seina vahel nühkida, aga kui ei ole inimestega kontakti, siis ma lihtsalt ei arene.
Jõulud on pühade aeg, mida soovida eestlastele, kes elavad kodumaal ja neile, kes elavad mujal riikides?
Olen Raivo Tafenauga koos mänginud viimased 12 aastat ja tema ütleb, et inimesed peaksid õppima molutama, mitte midagi tegema. Mul endal on raskusi sellise elustiili elamisega, pidevalt on tööd ja kogu aeg on vaja midagi teha, on kohtumised ja tööd ning kui ei ole, võtad jälle uue töö või projekti. Võib-olla oleks vaja rohkem julgust niisama olla. Ma võtan seda selle järgi, mida soovin ise endale ka. Puhkusehetk ja mitte millegi tegemine annab hoopis rohkem jõudu edaspidiseks tegevuseks.
