Avaleht Melu NOORED RÄÄGIVAD I Tantsulaagris õpib uusi tantsustiile ja leiab mõttekaaslasi
NOORED RÄÄGIVAD I Tantsulaagris õpib uusi tantsustiile ja leiab mõttekaaslasi

NOORED RÄÄGIVAD I Tantsulaagris õpib uusi tantsustiile ja leiab mõttekaaslasi

Kool on läbi ning ees ootab põnev ja soe suvi. Üks hea viis, kuidas see veeta, on laagris, kust leiab palju uusi sõpru, aga saab ka tegeleda enda hobidega. Kui lapse hobiks on tants, pole paremat kohta kui Camp of Hip-Hop laager Liipa talus, mis pakub nädalat täis tantsu ja ägedaid tegevusi. Miks noored laagris käivad? Mis neile seal meeldib? Mida uut õpetakse?

GoodNews uuris asja!

Mugavustsoonist välja!

Üks noortest Robin Pass sõnab, et mullune laager aitas tal ületada esinemishirmu. “Mäletan, et tegime laagris freestyle’i rounde kasvatajate ees ja igaüks sai üksinda tantsida. Mida rohkem ma seda tegin, seda julgemaks muutusin. Lõpuks tantsisin üksinda ligi 13 korda, mis oli minu mugavustsoonist kõvasti väljas. Sain head tagasisidet ja sealt tekkis rohkem motivatsiooni ise edasi treenida. Ma poleks ilma selle laagrita siin, kus olen praegu,” räägib ta.

Iris Remsel on sirgunud lõbusast laagrilisest aga ise kasvatajaks. “Mäletan kui esimest korda Camp of Hip-Hop noortelaagris käisin. Olin siis 13-aastane ja see toimus Käsmus ning võin julgelt öelda, et see oli minu lapsepõlve kõige lahedam laager. Minule endale meeldisid kõige rohkem tantsuklassid ja püüdsin igas trennis olla esireas ning õppida uusi stiile nendelt treeneritelt, keda üldse ei tundnud. Laagrist sain endaga kaasa nii hea emotsiooni ja sooja tunde, mis jättis jälje ning tõi mind igal aastal uuesti tagasi,” räägib ta.

Iris jagab ka naljakat seika ühest aastast, kui temaga olid samas toas inimesed, kes kõnelesid vene keelt ja ta ei saanud neist üldse aru. “Mäletan, et leidsime viisi teisiti suhelda, kasutades paberile joonistamist ja kehakeelt. Praegu ei kujutaks ma seda üldse ette,” meenutab ta.

Proovida saab erinevaid tantsustiile

Agneta-Lisete Saar sõnab, et avastas just tantsulaagris enda unelmate tantsustiili.Kui mina Camp of Hip-Hop noortelaagris käisin, olid ühed lemmiktegevused erinevad mängud, näiteks lippude mäng. Selle käigus sai teiste inimestega tuttavaks ja oli lõbus. Lisaks ei käinud ma sel ajal tantsimas ning minu jaoks olid kõik tantsutrennid laagris huvitavad. Veel mäletan, et saime ise teha t-särke ning hoidsin selle aastaid alles,” räägib ta. Kõige erilisem hetk aga oli siis, kui laagrisse tulid külla JJ-Street Crew tantsijad ja ta nägi esimest korda Kätriin Kübarat vogue’i tantsimas. Neiu oli hetkega jalust rabatud ning hakkas otsima, mis stiil see on või kus seda õppida saab. Tänaseks on Kätriin tema treener ja ta tantsib JJ-Street Vogue trupis.

Terve nädala jooksul saab laagris tutvuda lisaks tantsule tänavakultuuri erinevate elementidega, milleks on tants, graffiti, DJ’ing ning MC’ing (räpp). Lisaks toimub nädala jooksul palju muud põnevat, näiteks teaduskatsed, wipe out ekstreemraja läbimine, veesõda ning veevõistlus slip n slide, meisterdamine, tehnoloogiaga seotud ülesanded ning oma Start-Up aka idufirmade loomine.

Igal aastal on noortelaagrit külastanud ka üks staar, kes jagab oma edulugu ja kohtumised on olnud alati väga inspireerivad. Varem on laagrit külastanud näiteks Andrei Ževakin, Liina Ariadne Pedanik, Liis Lemsalu või Stefan Airapetjan.

Camp of Hip-Hop Noortelaagri juhataja Mailiis Vosman sõnab: “Me oleme pikalt viibinud kodus, pole näinud oma sõpru, tuttavaid või trennikaaslasi ning tänavu on laager veel erilisema tähtsusega. See nädal saab olema noortele väga põnev ja laagris ootab ees palju üllatusi koos uute tegevuste ja päevateemadega. Mõne osaleja jaoks on see nädal kindlasti väga silmi avav ja arendav kogemus, mis praegu on eriti vajalik.”

Palju uusi sõpru

Andra Palo sõnab, et sai laagrist juurde väga palju uusi tuttavaid, kellega siiamaani suheldakse. “Mäletan kõige rohkem trenne, kus õppisime tantsukava ja mina olin esireas. Kui laagri lõpus emadele ja isadele kava näitasime, siis see oli uhke tunne. Kogu protsessi käigus ma avastasin esimest korda enda jaoks teised tantsustiilid ja tundsin ennast osana suurest perekonnast,” muljetab ta.

Üks seik, mis talle elu lõpuni meelde jääb, on see, kuidas kasvatajad tegid laagris meile ööhäire. Nad olid paar tundi enne öörahu veidralt käituma hakanud ja muidugi meil oli vaja kohe teada saada, mis toimub. “Kutsusime oma rühmaga kasvataja Brita Kikase oma ruumi, aga tema ütles meile, et “midagi pole viga” ja jooksis kiiresti minema. Mõne minuti pärast tuldi meile järgi ja viidi kõik garaaži ning käisid jutud, et võõrad inimesed on territooriumil ning peame tasa olema. See olukord muutus ühel hetkel nii reaalseks, aga hiljem tuli välja, et võõras oli hoopis üks meie kasvatajatest. See oli naljakas ja põnev samaaegselt!” meenutab ta põnevat ööd.