PIRET ASTUB VÄGIVALLALE VASTU! Piret Krumm annetas 1000 EUROT Tallinna Naiste Kriisikodule

Tänase näosaate võitis Piret Krumm, kes annetas saate võidusumma Tallinna Naiste Kriisikodule.

Tallinna Naiste Kriisikodu on loodud perevägivalda kogenud naistele lühiajaliseks turvaliseks peatuspaigaks, kui koju jäämine on vägivalla, ähvarduste või hirmu tõttu ohtlik.

Tallinna Naiste Kriisikodu pakub:

• turvalist kohta, kus ööbida vägivallaohu korral või peale vägivallajuhtumit
• psühholoogilist kriisiabi ja hilisemat nõustamist peale kriisikodust lahkumist vajadusel kuni kuue kuuni
• psühholoogilist kriisiabi ajutist varjupaika mittevajavatele paarisuhtevägivalla all kannatavatele naistele ja nende lastele
• abi ametiasutustega (sotsiaalamet, politsei, prokuratuur jm.) suhtlemisel, vajadusel abi avalduste ja taotluste tegemisel

OLE TEADLIK! Mis on perevägivald? 

Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal.

Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad:

• praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald – paarisuhtevägivald;
• laste väärkohtlemine;
• vägivald (vana)vanemate suhtes;
• õdede-vendade omavaheline vägivald.

Perevägivalla mõiste ei määratle ära sündmuse toimumise kohta. Vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla toimepanija kodus või väljaspool seda, näiteks tänaval, külas või mujal.

Paarisuhtevägivalda võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühholoogilist, füüsilist või majanduslikku vägivalda või seksuaalset sundust ning mis võib tekitada ohvrile psühholoogilisi kahjustusi ja füüsilist valu. Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav.

Vägivalla liigid

Vaimne vägivald – verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu

Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võtmisena jm.

Füüsiline vägivald – teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused.

Füüsiline vägivald võib avalduda juustest tirimise, löömise, peksmise, kägistamise, lämmatamise, kriimustamise, mürgitamise, põletamise või muul moel füüsilise valu tekitamisena, samuti agressiivne kehalise kontaktina (trügimine, lükkamine, tõukamine, raputamine, millegiga viskamine jmt) või liikumise takistamise ja füüsilise vabaduse võtmisena relva kasutamisega või ilma.

Seksuaalne vägivald – on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele.

Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine.

Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõtmine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes.

KA SINA SAAD AIDATA! 10 VÕIMALUST PEATADA PEREVÄGIVALD 

1. Hääleta, et Eesti valitsus liituks naisi ja lapsi kaitsva Istanbuli Konventsiooniga. Hääleta SIIN!
2. Õpi lahendama konflikte ja kasuta vägivallatut suhtlemisstiili.
3. Teadvusta, mis on perevägivald ja väldi seda. Uuri lähemalt SIIT!
4. Mõista, miks naised taluvad perevägivalda. Loe SIIT!
5. Toeta lähedast, kes kannatab perevägivalla all. Rohkem infot SIIN!
6. Tee teavitustööd. Kasuta abivahendina Tallinna Naiste Kriisikodu kodulehte ja loe Kriisikodu, Politsei, Lastekaitse ning Naabrivalve soovitusi SIIN!
7. Levita harivat infot Facebookis. Liitu SIIN!
8. Trüki välja ja kleebi oma töökoha seinale plakatid. PLAKAT – LAPS, KES NÄEB PEALT VÄGIVALDA, KANNATAB KOGU ELU! PLAKAT – MÄRKA VÄGIVALDA!
9. Räägi oma lastele, et vägivald on halb ja toeta nende vägivallatut arengut. Loe lisa SIIT!
10. Hääleta perevägivalda käsitlevate seaduste vastuvõtmise poolt meie vabariigis. Hääleta SIIN!

Uuri lähemalt SIIT!