Avaleht Festival Pühapäeval toimub Viljandis mulgiaineline esemete- ja kogemuslaat
Pühapäeval toimub Viljandis mulgiaineline esemete- ja kogemuslaat

Pühapäeval toimub Viljandis mulgiaineline esemete- ja kogemuslaat

5. septembril kogunevad ajaloolise Mulgimaa viis kihelkonda Viljandis, kus toimub esmakordselt ühine esemete- ja kogemuslaat “Mulgi linnan!” koos mulgipärase söögi, joogi ja kontsertprogrammiga, eesmärgiks tutvustada kaasaegset mulgi kultuuri ja hoida pärandit.

“See on esimene kord, kui kõik mulgi väiketootjad, kodukohvikud ja käsitööseltsid viiest ajaloolise Mulgimaa kihelkonnast kokku saavad, tooteid pakuvad ja kogemusi jagavad,” rääkis üritust vedava MTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht Tuuli Tubin-McGinley ja lisas, et plaan on luua tulevikus üritusest iga-aastane traditsioon.

Paistu, Helme, Halliste, Tarvastu ja Karksi kihelkonnad tutvustavad oma piirkonna käsitööd, ettevõtteid ja unikaalset kultuuri. “Teine Kirsimägi Viljandis täidetakse kogukondade loodud mulgiainelise sisuga, olgu selleks siis söök-jook, käsitöö või väiketootjate toodang, aga ka filmid, pildid, töötoad, muusika ja kogemuslood,” lisas McGinley.

Lugude ja kogemuste vahetamiseks paigaldatakse “Jututelk”, kus Krista Habakuke modereerimisel jagavad nii Mulgimaale elama asunud kui ka ettevõtlust alustanud inimesed kogemuslugusid. Tasuta ürituse lõpetab kontsertprogramm, mis toob kokku Mulgimaa juurtega ansambli Nikns Sunsi ja Mulgi segakoori. Päevajuht on Priit Oks.

Üritusele pääsemiseks tuleb kõigil alates 18. eluaastast esitada kehtiv COVID-19 tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Korraldajatel on õigus küsida isikut tõendavat dokumenti tõendi kehtivuse kontrollimiseks.

Mulgimaa on unikaalse looduse ja kultuuripärandiga piirkond Eestis. Tänavu on fookus Mulgimaal, sest soome-ugri kultuuripealinnaks 2021 on Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja. Ajaloolise Mulgimaa viis kihelkonda asuvad täna kolme Eesti valla koosseisus, milleks on Mulgi vald, Tõrva vald ja Viljandi vald.

19. sajandi lõpul olid mulgid esimesed talupojad Eestis, kes alustasid talude päriseks ostmist. Rikkuse aluseks peetakse linakasvatust, mis võimaldas saata lapsi edasi õppima gümnaasiumi ja ka ülikooli. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi murret ligi 10 000 inimest. Mulgimaa ettevõtluskeskkonna tuntust ja mainet toetab Leader.