Stsenaristide duo Livia Ulman ja Andris Feldmanis tõid koos Tambet Tuisuga ekraanile armukelmide ja nende ohvrite lood
Livia Ulman ja Andris Feldmanis on kogenud stsenaristid, kelle ühisest sulest on jõudnud publikuni nii armastatud kodumaised teleserjaalid nagu “Ohtlik lend” ja “Estonia” kui ka rahvusvahelised filmid nagu Cannes’i festivalil Grand Prix’ga pärjatud “Kupee nr 6”. Ka PÖFFil esilinastunud Elisa psühholoogilise draama “Varastatud lootus: Armukelm” stenaariumi loomisesse sukeldus loovtiim õlg õla kõrval. Sel korral andis tavapärasele dünaamikale hoogu juurde idee autor ja kaasstsenarist Tambet Tuisk.
“Kas need kelmid on tõesti nii head manipulaatorid või kas igaüks meist on mingil hetkel haavatav ja võiks nende ohvriks langeda.” Feldmanise sõnul oligi tugevaks edasiviivaks jõuks leida vastused neile küsimustele – kuidas ja miks inimesed ikka ja jälle pettuste ohvriks langevad.
Sarja keskmes on keerukas ja delikaatne teema – armukelmide ohvriks langemine. Vaatajate ees hargneb lahti sügavalt inimlik narratiiv, mis astub sammu kaugemale hea ja kurja moraalinormide kujutamisest. “Saime üsna ruttu aru, et me ei taha teha tavapärast nn. sensatsioonilist illustratsiooni, kus üks pool kannatab ja teine pool manipuleerib. Meile tundus, et seda on nii palju tehtud, ja väga hästi tehtud. Mida rohkem selle üle mõtisklesime, seda enam hakkasime märkama teema komplekssust – inimlikke nüansse, mis on mõlema poole käitumise taga,” kirjeldas Ulman mõtteprotsessi stsenaariumi kirjutamise algfaasis.
Mida rohkem selle üle mõtisklesime, seda enam hakkasime märkama teema komplekssust – inimlikke nüansse, mis on mõlema poole käitumise taga.
Kiire tempo hoiab fookust
Eesti telemaastikul valmivad sarjad tihti väga piiratud aja jooksul ning ka “Varastatud lootus” polnud erand. Mõlemad stsenaristid tõdesid, et kuigi tempo oli kiire ja kohati väsitav, siis aitas see hoida fookust ja tõrjuda eemale liigsed kahtlused ja kõhklused, mis pikema protsessi käigus tekkida võivad.
Sarja saamislugu polnud aga sugugi nii tempokas kui võttegraafik. Esialgu pöördus Tuisk stsenaristide poole hoopis plaaniga teha sellest kuuldemäng. “Neil oli kogutud materjali, mille põhjal me Liviaga mõtlesime välja loo, kuidas see võiks ilukirjanduslikult töötada. Kusjuures meie üks põhiline motivatsioon oli, et see võiks olla selline kiirem projekt pikalevenivate filmitööde kõrval. Mõne kuuga võiks ära teha. Kuuldemängu ei tulnudki ja telesarjani jõudmiseks läks kolm aastat,” muigab Feldmanis.
Kuldne koostöö
Sarja idee autor Tambet Tuisk istus ka režissööri ning kaasstsenaristi toolil ja mängis olulist rolli tegelaste ja loo arendamisel. “Tambet on kadestamisväärselt energiline ja entusiastlik,” kiitis Ulman. “Tema entusiasm seda projekti paljuski kandiski. Me kohtusime regulaarselt, et arutleda nii teema ja karakterite kui süžee üle.”
Feldmanis lisas, et kuigi stsenaarumi reaalse kirjutamisega tegelesid nad Liviaga kahekesi, oli Tambeti tagasiside neile hindamatu väärtusega karakterite välja töötamisel. “Näitlejana on ta just tegelaskujude osas väga täpne ja iga vestlusega oli tunne, et me liigume koos kuhugi edasi.”
Maailmad, kuhu tavaelus ei satu
Kuigi armukelmide teema oli nendeni jõudnud läbi sarjade ja dokumentaalide, süvenesid stsenaristid enne projektiga alustamist põhjalikult teemasse. “Kohtusime politseinikega, kohtunikuga ja tegime ise juurde taustatööd. Muidugi olid põhiliseks inspiratsiooniallikaks Tambeti läbi viidud intervjuud nii naistega, kes olid oma elus kokku puutunud armukelmusega, kui ka eri psühhiaatritega,” täpsustas Ulman.
Feldmanise sõnul on eeltöö tegemine üks huvitavamaid aspekte iga uue projektiga alustamise juures. “See on võimalus pühenduda ennast mõnele uuele teemale, astuda maailmatessse, kuhu sa oma tavaelus ei oska või ei taha sattuda,” kinnitas ta. Paari sõnul on nende töö aidanud neil endilgi muutuda valivamaks ja analüüsivamaks vaatajana. “Kui lugu tööle ei hakka, siis jätame selle pooleli, sest ei taha oma aega raisata või pearuumi risustada.”
Täiskiirusel edasi
Publiku rõõmuks on Ulmani ja Feldmanise kalender juba uute projektidega täitunud. Hetkel arendab loovtandem “Kupee nr 6” meeskonnaga M. Valkama romaanil “Sinu Margot” põhinevat miniseriaali. Kodumaast kaugemal Luksemburgis võtab vormi ka nende algatatud komöödiasari.
“Mingis hullusehoos otsustasime osaleda ka eelmisel näidendivõistlusel ja saime oma näidendiga “Orgia” mentorprogrammi. Selle eesmärk on jõuda esimese lugemiseni. Järgmisena hakkame kirjutama ka adaptatsiooni Mehis Heinsaare gootilikust õudusromaanist “Kadunud hõim”. Loodetavasti saame/oskame vahepeal puhata ka,” muigab Ulman.
Selle aasta alguses vaatajate ette jõudnud “Varastatud lootus: Armukelm” pakub midagi enamat kui vaid kaasahaaravat süžeed – see on lugu, mis paneb mõtlema ja heidab pilgu osaliste sügavatesse hingesoppidesse. Osades astuvad üles tippnäitlejad Märt Avandi, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Mirtel Pohla, Indrek Sammul, Gert Raudsep jpt. Idee autor ja režissöör on Tambet Tuisk, operaator-lavastaja Ants Martin Vahur. Paeluva ja mitmetahulise stsenaariumi on loonud Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning kaasstsenaristiks Tambet Tuisk. Sarja produtsent on Jaan Laugamõts ja tootja Downtown Pictures.
