Trikimeister Kevin Chris: praeguses hetkes on maagiat, müstikat ja probleemide lahendusi

Möödunud reedel Helsingis Kaivohuone ööklubis toimunud Soome eestlaste jõulupeol üllatas meie võõrsil viibivaid kaasmaalasi trikimeister Kevin Chris, kes andis ka heade uudiste portaalile GoodNews pisut aru oma tegemistest.

Kevin, kas trikitamine on inimeste petmine?

Ei. See on perspektiivi küsimus — kui sa võtad seda inimeste petmisena, siis ta on seda. Siis sa võtad seda probleemina, mida lahendada, aga see ei ole lahendamist vajav probleem, see on elu, see on müsteerium, mida kogeda.

Millal sa trikkide juurde jõudsid?

Võib-olla ei jõudnud mina trikkideni, vaid trikid minuni. Ma tahtsin väiksest peale võluriks saada ja see tundus lähim asi, mida teha. Sigatüükasse ei ole võimalik minna, võid Balti jaama tunnelis käruga mööda seina sõita, aga sa ei jõua kuhugi. Minus olid trikid kogu aeg olemas.

Millal sa lavadele jõudsid?

Lavadele jõudsin 9-10 aastat tagasi.

Kui sa ise publikut jälgid, siis milline sinu trikkidest on nende jaoks kõige lemmikum?

Ma ei tea, mis nüüd kõige lemmikum on, igal inimesel on midagi, mis temaga seostub. Aga mis kõige rohkem toimib, on ruleti moodi mäng, kus on šoki element, seda eriti Eestis, sest meie inimesed on nii tuimad, neid on vaja kuskilt oraga torkida.

Ja sinu enda lemmiktrikk?

Ma ei teagi, kas mul ongi enda lemmiktrikki. Mulle endale meeldib väga see, kus on neli alust, ühest tolkneb nael välja, siis topside segamismäng ja löömine. Ma siiski ei tea, kas see mu lemmik on, mulle meeldivad pigem sellised kogemuslikud a la kus sa lähed Helsingis fotopoodi, kus sinust tehakse passipilt ja sind hüpnotseeritakse heli ja välguga, sa jääd magama ja sind pannakse lennukisse ning lennutatakse Marrakeshi, pannakse külapoodi seesama fotopult üles, sa ärkad ja sinu jaoks pole aeg mööda läinud, aga sa oled järsku seal. See on sama kui lähed siin WC-sse ja välja tulles oled järsku kesk kõrbe.

Millise fiilingu annab sulle kui eestlasele jõulupidu Soomes?

Ma olen Soomes paljudel eestlaste pidudel käinud. Seda raadiot konkreetselt ei ole ma kuulanud, aga arvan, et need inimesed siin on need, kes kuulavad ja mingi vaim siin on. Mul ei ole, millega võrrelda. Olen kunagi Helsingis esinemas käinud, aga mitte hiljuti.

Mida öelda eestlastele, kes elavad kogukonnas väljaspool Eestit?

Mida üldse inimestele soovida? Minu arust pole vahet, on nad eestlased, venelased, hispaanlased, ikka tuleb soovida rohkem rõõmu ja kohalolu hetkes, et nad ei elaks minevikus ja selles, mis seal juhtus, ega mõtleks ka tulevikule. Tulevik ja minevik eksisteerivad ainult meie peas, see on üks illusioon, meil on ainult see hetk siin ja inimesed võiksid rohkem tähelepanu just sellele hetkele pöörata. Selles on kogu maagia ja müstika ja probleemide lahendus, praeguses hetkes on kõik hästi.