VAATA VIDEOT! Jana Kask saates “Kas tohib?”: kui teha kõike südamega, siis tuleb see alati tagasi
Tallinna TV saate “Kas tohib?” reporter Kristiina Võsu küsis just nii tuntud lauljatari Jana Kase lävel ja vastus oli mõistagi jaatav. Kolimishoos superstaarisaate teise hooaja võidutüdruk jagas muljeid elust ja muusikast.
Saate alustuseks märgib Jana ära, et kolimine on suur muutus ja see paneb ka suhte proovile, sest elukoha vahetusega kaasnevad erimeelsused võivad paari tülli ajada. Neil see ühistegevus siiski laabub. Kristiina meenutab aga 2008. aasta “Eesti otsib superstaari” saate otsinguvooru, kus Jana algul kollast kaarti ei saanudki ja vaid Mihkel Raua sekkumine lasi tal jätkata.
“Ma tahtsin väga tõestada, et oskan laulda,” selgitab lauljatar. “Kui ma algul ebaõnnestusin, siis oli kõik nagu udus, hakkasin vist nutma ja pärast tuli kergendus.”
Kristiina meenutuse järgi rabas neiu kõiki finaalvooru 7. saates, kui ta laulis Ivo Linna “Laula mu laulu helisev hääl”. “Kuulajatel oli kananahk ihul,” teab reporter. “Kas vanameister Iff võttis sinuga pärast ühendust?”
Jana, kes oli tollal vaid 16-aastane, on siiani liigutatud Linna helistamisest, kus tunnustatud laulja nimetas tema etteastet väärt esinemiseks ning Kristiina täpsustab, et Jana sai tookord 70 000 kuulaja-vaataja hääled.
“Kuulen seda infi esimest korda!” on noor artist üllatunud ja loodab, et saab koos oma praeguse ansambliga My Skizo inimesi inspireerida ja lisada neile häid emotsioone.
Kristiina tuletab meelde võitja lepingut Universaliga ja 100 000 krooni võiduraha ning tahab vargsi teada, kuidas nooruke tütarlaps raha kulutas. Peale muusikalisele enesearendamisele kulunud summa muidugi. Kuigi Jana pole riietest kunagi puudust tundnud, tunnistab, et osa rahast läks ilu peale. “Ma sain osta ilusaid riideid, mis on iga noore tüdruku unistus, sest 16-aastasena pole ju enamikul oma raha,” selgitab lauljatar. Reporteri uuriv küsimus, et kas suur raha tõi juurde ka ohtralt sõpru, paneb Jana mõtisklema.
“Mida suuremaks saad, seda rohkem õpid ka sõprust hindama. Aastatega jääb tõelisi sõpru vähemaks – praegu on mul viis inimest, keda saan lõputult usaldada,” muljetab ta.
Ka Kristiina küsimus 2009. aastal ilmunud plaadi kohta, mil noor artist ennast sellel hästi paha tüdrukuna kirjeldas, paneb Jana arutlema rokkariks olemise üle. Selles vanuses sellest täpselt aru ei saada, oma muusikamaitse on lauljataril nüüdseks looma hakanud. “Rokkariks olemiseks on vaja elu näha, alles siis tuleb feeling!” sõnastab ta. “See muusika pole nii lihtne, aga ma loodan, et minu muusikal on hing sees.”
Järgmisena toob Kristiina välja algusaastate koostöö lätlastega. Jana räägib, kuidas tuttavad Läti DJ-d tegid Raimonds Raulsi loole remiksi ja palusid teda seda laulma. Loost tehti ka video ja see nimetati hiljem Lätis aasta videoks, Janal tuli käia seda ka tutvustamas.
“Tegime seda väga hingega – ja see tuleb alati tagasi!” arvab lauljatar armastusega töötamisest. “Kui miski ei meeldi, siis ei tohiks seda ka teha, aga kui teed, siis hingega.”
Kristiina hinnangul mängiti lugu “Feel the Vibe” Läti raadiojaamades rohkem kui Eestis ja seepeale räägib Jana, kuidas ta avastas Eesti Autorite Ühingus, et tema ja Mai Skizo lugusid on mängitud tema teadmata ka Rootsis ja Saksamaal. “Maailm on nii väike ja see on hästi tore,” ei pea ta seda hulluks asjaks.
Reporter võtab üles loo “Ma ootan veel”, mille autor on Jana ise ning algatuseks meenutab artist 11 looga plaati “Skizo Fairytale” koos Mai Skizoga, mis tema oskusi tugevasti mõjutas, ta on tänulik inimestele tema ümber, kes oskavad lugusid arranžeerida ning leiab, et Mai Skizo saab veel tuntuks ka suures maailmas. Siis võtab ta jutuks sooloesituse. “Tahtsin teha eestikeelset poppstiilis lugu, mida üksi esitada – miks rikkuda rokkbändi stiili. Mu mees tegi loole arranžeeringu, bänd aitab kaasa,” selgitab ta “Ma ootan veel” tausta.
Edasi räägitakse Janast kui inimesest, tema hobidest ja selgub, et Janal meeldib joosta, sest joostes vaimne keha puhkab. “Aga ma ka joonistan, olen kinofänn ja muidugi melomaan. Mõtlen alati muusika peale, seetõttu on mul hea meel oma laulmisasjadega tegeleda,” nendib ta. Kui aga Kristiina tahab teada, kas lauljatar tunneb ennast Eestis staarina, vastab too: “Ma ei mõtle selle peale. Lauljale on tähtis see, et tema muusika oleks hinnatud, et inimesed tahaksid seda kuulata.”
Rääkides suhetest meediaga, nendib Jana, et algul ta solvus mõnede küsimuste peale, kuid siis leidis, et ajakirjanikud peavadki nii küsima. Praegu arvab ta endal meediaga head suhted olevat, sest koostöö nendega on lihtne. Reporteri küsimusele, millele tal pole konkreetselt olnud tahtmist vastata, ütleb Jana, et selleks olid segased suhted tema produtsentide ja mänedžeridega ja siis olevat temalt uuritud, kas ja kuidas keegi liiga tegi. “Tavaliselt on mõlemad pooled süüdi, pole vaja sellele enam mõelda ja tuleb muusikat teha!” lausub artist.
Kristiina uurib ettevaatlikult, et kas küsimus tulevase pere ja laste kohta ei kuulu ehk liigsete hulka ja kuuleb üllatavat vastust: “See on ju fantastiline küsimus!” Ja edasi: “Eks see kunagi juhtub! Praegu on mul olemas inimene, kes on mulle kallis ja bänd, kes on nagu pere!” täpsustab Jana.
“Kus sa oled 10 aasta pärast? Oled sa Eestis?” pärib Kristiina ja Jana vastab kohe: Kindlasti ma laulan, aga kus olen, pole ehk tähtis – tähtsaim on see, mis on siin ja praegu, et sinu armsaimad inimesed oleksid terved ja sinu ümber!” Sellega on Kristiina järjekordne külaskäik lõppenud ja Jana küllakutse uude loodavasse kodusse samuti kõlanud.
VAATA SAATE KORDUST!
Jüri Kukk
