1. Avaleht
  2. GoodNews TV
  3. VIDEO I Kristjan Järvi podcastis „Keset elu“: mis on see asi, mida sa tegelikult tahad ja otsid?
VIDEO I Kristjan Järvi podcastis „Keset elu“: mis on see asi, mida sa tegelikult tahad ja otsid?

VIDEO I Kristjan Järvi podcastis „Keset elu“: mis on see asi, mida sa tegelikult tahad ja otsid?

Produtsent, helilooja ja dirigent Kristjan Järvi külastas enesearengu teejuhi ja raamatu „Lõpp on algus“ autori Tiit Trofimovi podcast`i „Keset elu“. Meestel tuli juttu sellest, kuidas julgeda olla teistsugune ning kuidas astuda välja neist programmidest, millega meid on õpetatud, kasvatatud ja suunatud.

Meie alateadvus teeb meie eest otsused ära nii kavalalt, et me ei saa sellest arugi

Trofimov tõi välja, et Kristjan Järvi on inimene, kes innustab inimesi lahti laskma ideest nagu me ise juhiksime enda elu. Ta nentis, et tegelikult mängib meie alateadvus nii kavalaid trikke ning teeb meie eest tihtilugu otsused ära nii, et me ise ei saa arugi, et otsus on juba ära tehtud. Seejärel üritame ennast veenda, et oleme otsuse teinud, aga tegelikkuses on see meist väljapoole peegelduv elu vaid programmeeritud. Trofimov lisas, et kui nad Järviga tutvusid, siis teda inspireeris asjaolu, et Järvi julges oma orkestrisse uudsusi sisse tuua ning panna inimesi julgemaid samme tegema. Järvi on oma orkestrisse sisse toonud ka meditatsioone ja gongi heliteraapiaid. Mida selline tegutsemine aga muutnud on?

Meie alateadvus mängib nii kavalaid trikke ning teeb meie eest tihtilugu otsused ära nii, et me ise ei saa arugi, et otsus on juba ära tehtud.

Järvi tõdes, et selline tegutsemine on muutnud kõike. Ta selgitas, et see, millega me kõik võitleme, on loogika. Loogika on tema sõnul selline asi, mis õigustab meile kõiki neid asju, mis jätab meid enda mugavustsooni. „Me selgitame endale ära, et mingi asi on loogiline ja iseenesestmõistetav. Tegelikult need asjad, mis on loogilised, on kõige ohtlikumad, sest sa ei näe, kuidas sa iseennast petad,“ lausus ta ja lisas, et samastumine on kõige turvalisem koht – sa vaatad, et kõik teised on samasugused ning sul on hea ja mugav olla.

Kristjan Järvi. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

„Siis aga hakkab miski sulle rääkima, et midagi justkui segab. Põhiliselt need asjad, mis segavad, on need, et sulle ei meeldi mingisugune olukord ning hakkad otsima seda, mida teised omavad. Sa pole aga endiselt rahul, jääd kurtma ning hakkad edasi pürgima. Tegelikult peaks aga vaatama, mis on see asi, mida tegelikult tahad ja otsid. See on küsimus, mida paljud endalt ei küsi.“

Teadmine, et ei taha olla sellised nagu teised

Järvi rääkis, et kui tema New Yorgis elas, siis tema eesmärk bändidega oli teha midagi, mis ei olnud täpselt nagu New York Philharmonic ja olla nagu kõik need, kes seal tavaliselt esinesid. Neile meeldisid hoopis sellised eredad inimesed, kes olid sellel ajal 90ndate alguses populaarsed, nagu näiteks Kronos Quartet, kes kandsid nahka ja mängisid põhiliselt kvartetiga. „Arvasime, et teeme sellise ansambli nagu Kronos Quartet, aga me ei kasuta ainult keelpille. Et bänd oleks rohkem rokkbändilik, aga samas ka kammerorkesterlik. Me ei teadnud üldse, mis sellest tuleb, aga aimasime, et me ei taha olla nagu need teised. Me teadsime täpselt, mida me ei tahtnud olla.“

Kristjan Järvi. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Inimene ei mõtle enda jaoks välja enda viisi, mida vilistada

Järvi selgitas, et oli tollal vanuses 20-23 ning New Yorgis modelleerid ennast teiste järgi. Kuigi valikut on seinast seina, siis teed sa ikkagi kellegi teise moodi. Seda seetõttu, et inimene ei mõtle enda jaoks välja enda viisi, mida vilistada või laulda. „Meie järgi tegemise ansambel oli Kronos Quartet. Mõtlesime, et uuendame klassikalist muusikat sellevõrra nagu nemad seda tegid ja teeme umbes järgi. Läbi selle hakkas tegelikult peale see pidev otsimine. Selle enda koha taga otsimine, millest sain aru alles siis, kui Eestisse tulin. Et on üks koht, mis oli minus puudu,“ lausus ta ja lisas, et kuigi sai tunnetuslikult aru, et temas on midagi puudu, siis sisimas ta ei teadnud, mis see täpselt on. Järvi ei teadnud, et see, mis oli puudu, on Eesti. „Seda oli imelik tunnetada, sest ma ei tundnud mingisugust igatsust või tõmmet Eesti suunas. Lõppude lõpuks see mentaliteet on selline, et lähme muudkui suurema ja vägevama peale. See on pidev materiaalne käivitamine.“

Selle enda koha taga otsimine, millest sain aru alles siis, kui Eestisse tulin. Et on üks koht, mis oli minus puudu … Eesti.

Sa petad ennast pidevalt läbi meelte

Trofimov kinnitas, et tõepoolest on see maailmas praegu väga populaarne – koguaeg räägitakse ja koolitatakse, et kõigepealt peab kõike hästi palju olema. Järvi lisas, et samuti peab olema teiste moodi – muudkui aga võta kätte ja vaata, kuidas teised ees teevad ning tee järgi. „Vaadates, kes tööstusrevolutsioonis olid ägedad mehed… Näiteks Carnegie, kes ehitas Pittsburghis ülikooli ja New Yorgi saali, aga samal ajal oli metallimogul. See andis inspiratsiooni. Või kogu see internetivärk, mis 90ndate aastate jooksul juhtus, ehk umbes see AI, mis praegu toimub. See andis väga palju võimalusi, aga see kõik on meelepete. Sa petad ennast pidevalt läbi meelte. Seda sellepärast, et kõik teised teevad ja sa tahad ka teistega koos teha.“

Kristjan Järvi ja Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Eesti, mida me kõik otsime ja tahame

Järvi tõdes, et kuigi see kõik on illusioon, siis me ei näe, et see oleks kuidagimoodi vale. Me arvame, et see ongi, mida tahame teha ja viis, kuidas edasi minna. Ta lisas, et Eestisse tulles, kui ta Hanna-Liisi armus, siis leidis ta, et tema ongi Järvi jaoks see Eesti, mida ta otsinud on. „Mulle meeldib tema juures lihtsus, õrnus, armsus – see kõik on ehe. Vaatasin ja mõtlesin, et miks ma Leipzigis elan ja siin tema juures Eestis külas käin, et tegelikult peaksin Eestis elama ja käima Leipzigis tööl. Tulingi siia elama ja avastasin, et see, mis ma kunagi otsisin, oli palju enamat. See oli seesama koht, kust ma pärit olen, kus ma sündisin ja et see ongi see võlumaa. Siin on inimesed, kes korraldavad igasuguseid hingefestivale ja tseremooniad. Siin toimub teistmoodi arusaamine elust. Siis sain aru, et kõik maailmas tahavad seda.“

Kristjan Järvi ja Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Esmalt tuleb saada kätte sisemine turvatunne

Järvi selgitas, et ehedus ja lihtsus on see, mida terve New Yorgi linn taga otsib, aga nad otsivad seda taga läbi materiaalse varumise ja raha külluse. Alles siis arvavad nad, et saavad öelda, et on ehedad ja lihtsad.

Ehedus ja lihtsus on see, mida terve New Yorgi linn taga otsib, aga nad otsivad seda taga läbi materiaalse varumise ja raha külluse.

Tiit Trofimov. Foto: GoodNews, Evelin Kruus

Trofimov leidis, et see on justkui turvatunde otsimine. Arvatakse, et kui saavutatakse materiaalne ja väline turvatunne, siis saadakse kätte ka sisemine turvatunne. Tegelikult peaks aga käima vastupidi. Kõigepealt tuleks saada kätte sisemine turvatunne ja siis juba tekib iseenesest kõik turvaline ka väljapoole.

Head Uudised GoodNews