Avaleht Seltskond KUMA, TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade viib kuulaja ilumaailma telgitagustesse
KUMA, TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade viib kuulaja ilumaailma telgitagustesse
Seltskond
0

KUMA, TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade viib kuulaja ilumaailma telgitagustesse

0
Head uudised
Monika Kuzmina, Kristina Toome ja Joanna Müür

Seekordne Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade algab öökullihuike ja kolme terega, millest üks, saatejuht Monika Kuzmina oma, kommentaari ei vaja, küll aga uurib teine saatejuht Mati Palmet ülejäänud kahe kohta. Teretajateks osutuvad juba suvest tuttav MediaMarketing praktikant Joanna Müür ja diplomeeritult peaaegu otse Moskvast saabunud ilulooja Kristina Toome. Monika sõnul püüavad kolm naist teha ka Matist ilusama inimese ehk siis veenda teda, et iluteema pole igav. Kuigi meessaatejuht usub, et tema ilustamine on luhtumisele määratud, tunnistab ta, et on korra elus massaažis käinud ja kuigi see oli huvitav kogemus, on sel ka lisalugu. Monika meenutab Kristina loodud WoW Studios pediküüris käimist, millega kaasnes ka ka soojast veest välja tõstetud jalgade mudimine ning tol hetkel tuli talle just Mati meelde, ehk see, kuidas “rikutud” meelelaadiga kolleeg oleks kõditavasse tundesse suhtunud.

Kristina räägib pikemalt sellest, mida iga naine peaks kord kuus läbi tegema ning lisab, et Mati pole mehena samuti veel hukule määratud, sest õppida ja midagi uut kogeda jõuab alati. Meessaatejuht kiidab pediküüri just sellepärast, et kui kõik iluprotseduurid läbi teinud daam pärast pidusid ja ööklubisid kord võõras korteris ärkab ja püüab mõistada, millises linnaosas ta asub, siis olgu tema väljanägemine pärast kõike seda milline tahes, varbaküüned on kindlasti jätkuvalt ilusad. Kristina täpsustab, et ka ripsmeid ja maniküüri ei saa koledaks juua ja pediküüri üheks heaks omaduseks on ka see, et hoolitsetud jalgadel on kingades mugavam.

Kristina Toome

Edasi toob Monika välja ühe Kristina saavutuse — nimelt käis kuus aastat ripsmetehnikuna töötanud noor naine Moskvas iluloojate võistlusel ja tuli ripsmetehnikute alal neljandale kohale, mis on väga suur saavutus, sest sealsed oskuste võrdlemised on teada kui väga rasked. Kristina sõnul peab millegi saavutamiseks olema palju õppinud ja tehnikaid harjutanud, kuid tema sõitis Moskvasse lausa mistahes lootusteta, lihtsalt proovima, et järgmisel suurvõistlusel juba mingit kohta taotleda. “See, mis välja tuli, oli tõeline šokk, sest olin viimse hetkeni kindel, et jään viimaseks,” jutustab ilulooja. “Kui karikaid nägin, ütlesin sõbrannale, et kui mina karika saan, hakkan nutma, ja kui sain, tuli pisar silma küll”.

Monika uurib võistluse õhkkonna kohta — kas venelannadest konkurendid kaapima ja küünistama ei tulnud? Kristina sõnul tehti võistlustööd varjatult, kaasvõistlejannad ei näinudki, mis tööd keegi teeb ja kohe pärast valmissaamist tuli kohtunik hindama. Pealegi oli vene seltskond hoopiski soe, sõbralik ja abivalmis. Ka Eestist sõitsid võistlema peamiselt venelannad, kes korraldasid sõitu ja ööbimisi, mistõttu oli ka Kristinal pingevaba olla. “Polnud mingit närvi, pidime vaid vooluga kaasa minema,” selgitab ta.

Edasi läheb jutt võistluse peale ja Kristina sõnul tuli eelnevalt modellile paigaldada üks silm ja võistluse käigus teine. Aega selleks oli poolteist tundi, kuid üldiselt kipub seda isegi väheks jääma. Mati ehtmehelik küsimus kõlab, et mis nende ripsmetega teha tuleb — näuh peale, näuh maha? Kristina sõnul pole see lihtne, tegu on tehnoloogia ja kunstiga, kus on palju momente, mida peab jälgima, et perfektset tulemust saada.

Mati teab ühe reklaami kaudu naaritsaripsmetest ja küsib, et kas selliste ripsmetega naise tunneb ära karuslooma moodi näo järgi. Kristina selgitab, et kui varem kasutati plastikripsmeid, siis nüüd klassikalisi ehk naaritsaripsmeid. Moskvas kasutati volüümripsmeid, mis on kergemad ja pehmemad, neid paigaldatakse naturaalse ripsme peale 1-7, tulemus on volüümikam kui jõulisel klassikalisel, mille puhul pannakse naturaalse peale üks karv. Kristinal ongi peal naaritsaripsmed ning Monikal monikaripsmed ehk siis päris omad. “Juba olemuselt naarits!” täpsustab Mati.

Monika meenutab, kuidas ta aastaid tagasi läks moega kaasa, lastes ripsmete äärde paigaldada kivi ja kuigi protsess oli pingeline, liim kippus silma minema, siis tulemus oli vähemalt teistele ilus vaadata. Lisaks tutvustab ta Joannat oma loomingulise abilisena ja too võtab teema üle selgitades, miks on kunstripsmed head — siis on lihtsalt hommikul enne tööd tõustes juba pool nägu olemas ja ülejäänuga on lihtsam. Mati nendib, et temal on igal hommikul olemas nii nägu kui ripsmed.

Joanna Müür

Edasi viib jutt sellele, et praegu on palju neid naisi, kes lasevad kunstripsmed paigaldada, sest see on ilus ja lihtne. Monika lisab, et see annab võimaluse meeste seltskonnas ripsmeid plaksutada ja uurib siis Kristinalt edasi, mis on moemaailmas trendiks. Tolle sõnul on rismepikendused alati trend ning Eesti naised on selles osas haritud ning püüdlevad naturaalsuse poole. “Enam ei taheta neid megapikki, millega võib tuult teha ja mehe ära ehmatada,” täpsustab ta. “Õige on, kui naine teeb iluprotseduurid läbi ja mees ei saa arugi, naine näeb naturaalne välja, pole midagi suurt ja silma torkavat”. “Raha on läinud, aga naine on tavaline,” nendib Monika, viies teema selleni, et mis on praegu iga ilusalongi portfellis sellist, mida iga naine kasutab.

Head uudised2

Kristina sõnul teevad erinevad inimesed erinevaid valikuid vastavalt soovile ja ka rahakotile. Näiteks on popp kulmude eest hoolitsemine, kus kasutatakse kitkumist, vahatamist ja niiditehnikat ning tal tulebki anda neist lühiülevaade. Koos jõutakse arusaamiseni, et tegu on üsnagi valutekitavate protseduuridega ja Mati ei taha isegi teada, mis on valusaim. Kristina kinnitusel on valusaimate protseduuride, näiteks püsimeigi tarvis olemas spetsiaalsed valuvaigistid, mis kantakse nahale. “Me üritame minna selles suunas, et ilusalongis oleks mugav ja tore käia, mitte piinav ja valurikas,” selgitab ilumeister.

Monika tunneb Kristinat juba ammu, ta teab, et vestluskaslane on ilu ja disainiga tegelenud noorest peast saati ja kuigi tüdruk on vaid 22, on tema ilusalong juba 2-aastane ja tegusid on tehtud palju. Küsimus ongi selline, et milline on see võti, et jääda pealinnas ellu ja saada ettevõtjaks? “Tükk tahtmist, ja kuulata südame häält,” vastab kõnetatu. Kristina tundis nimelt, et Viljandi jääb väikeseks, ta läks pealinna rõivadisaini õppima ja ta tunneb ennast nüüd Tallinnas koduselt. Kristina talub kriitikat, iga kord ei kuula seda, leides, et see tuleb sageli kadedusest ning kui on vaja, läheb ta ka vastu tuult ja merelaineid, teades, et kui pühendud, siis läheb kõik hästi. Ise ta ei arva, et on juba kuhugi jõudnud, sest ka Eestis leiab pidevalt uusi väljundeid ja tulevad ka uued eesmärgid.

Järgmine Kristina saladus on see, et ta käib ka Norras iluprotseduure tegemas. Tegelikult algas kõik sellest, kui tema pere kolis Norrasse, Kristinale aga meeldib Eesti ja emakeel ning ainukesena perest jäi ta siia. Fjordidemaal oli talle üllatuseks see, et norralastel on ilumaailm meist algelisemal tasemel ja see, mis Tallinnas on tavaline, võib sealsetele inimestele üllatusena tunduda. Norras räägib ta inglise keeles, mida ka kohalikud üldjuhul hästi valdavad, seega saab ta suhtlemisel hakkama. Siin järgneb ka tõdemus, et Kristinale ei meeldi teha asju, mida ta ei tunne ehk elada Norras sealset keelt oskamata.

Kuivõrd Monikat huvitavad Norra hinnad, siis Kristina sõnul tuleks neid siinsetega võrreldes korrutada viiega. Eestis teenitava raha paigutab ta oma ilusalongi ja koolitustesse, Norras teenitav aga jääb elamiseks.
Monika teab, et Kristina salongi seinal on 16 diplomit, rohkem on ta näinud vaid TM ilusalongis ning ta teab ka, et sellealased koolitused on kallid ja ilmselt jääb mõnelgi ilutegijal see läbi tegemata just rahapuudusel. Kristina täpsustab, et Moskva diplomeid tal seinal veel pole ja koolitused on tõesti kallid. “Vahel teen seda ristis hammastega, aga oma tulevikku peab panustama,” lisab ta.

Norras töötamise teemast innustunud Mati leiab, et üks avastamata Sannikovi maa on ju mehed ning ta uurib, et kas meestel on asi sealmaal, kus töökoosolekule ei saa minna, kuna ripsmed pole korras. Naispoole vastukajade peale märgib ta, et meeste pikkade ripsmete peale on naised varemgi arust ära läinud.

Kristina märgib, et kuigi nende salongis ollakse vajadusel alati valmis ka mehi ripsmete osas aitama, on tugevamal sool palju tähtsamaid protseduure, kuhu võiks minna: näiteks kulmude kitkumine, maniküür ja pediküür. “Naistele on oluline, et meestel poleks monokulmusid, käed oleks korras ja küüned poleks sellised, et hakkab kohe puu otsa ronima,” selgitab ta. Kohe tuleb jutuks, mis on monokulmud ja Kristina sõnul on need kokku kasvanud kulmud. “Inimesel peab olema kaks kulmu, mitte üks kulm,” põhjendab ta kitkumise vajadust.

Monika tahab teada, kas iluloojal peab olema ka kunstiannet. Kristina jutu järgi võib küll õppida, kuidas näo proportsioone mõõta, kuid kuna inimesed on erinevad ja sama on ka näopooled, siis ei saa tööd millimeetri järgi teha. Inimesele otsa vaadates tuleb aru saada, mis on temas erilist ja vajadusel ka selgitada, miks mõnda asja tema puhul teha ei saa, pakkudes asemele teist, parimat võimalust. Edasi läheb jutt sellele, mida teha siis, kui inimene tahab midagi, mida tema juures pole võimalik teha või kui on hügieeniprobleemid — kuidas delikkatseid asju selgeks rääkida? Kristina sõnul pole neil väga ekstravagantseid juhtumeid ette tulnud, kuid ta üritab olukordi alati korrektselt lahendada. Äramärkimist väärib seejuures näiteks kirjutamata arusaam, et kulme või ripsmeid hooldama tulles peaks näiteks juuksed pestud olema.

Hügieenist rääkides toonitab Kristina, et kui ripsmepikendused on näos, siis tuleb rohkem ka oma näole tähelepanu pöörata, sest pikendused võtavad tolmu ja näorasu kinni — et silmadesse ei tekiks põletikku, siis räägitakse hooldamisest ka salongis. Vahejuhtumitest rääkides toob Kristina näiteks selle, kui uut tööd alustades peab vana eemaldama, sest kunstripsmed pole korrektselt paigaldatud. “Kui te tunnete, et miski on valesti, pöörduge profi poole,” soovitab ta. WoW salongis on reegel, et kui klient pole rahul, saab ta nädala jooksul raha tagasi küsida või lasta töö uuesti teha. Kristina soovitab halva töö teinud tehnikult raha igal juhul tagasi nõuda, sest pole ju saadud teenust, mille eest maksti.

Nüüd selgub, et esimest päeva tööl olev Joanna kiskus endal ripsmed ise ära, sest leidis, et töö juures pole neid vaja. Kristina sõnul ei tohi nii teha, sest kui ripsmejuurt väga rängalt kahjustada, siis pole see ehk pärast võimeline karva taastootma. Pöörduda tuleks ikkagi spetsialistide poole.

Monika Kuzmina ja Joanna Müür

Mati võtab ette ekstreemse olukorra, kus inimene tahab ennast ilusaks teha, aga see pole lihtsalt võimalik, ehk siis, kas vuntsideta Üllar Jörbergist saab teha Marilyn Monroe`d. Kristina ütleb seepeale, et nemad ilulõikusi ei tee, kuid teemat mahendades — kui soovitut teha ei saa, siis tuleb midagi muud soovitada. Või soovitada minna mujale, kus on selleks võimalused.

Lisaks märgib saatekülaline ära ka selle, et üldjuhul on raske vastu tulla, kui tuleb soov: “Ma tahan sellist, nagu mu sõbrannal”, sest tavaliselt pole nägu ega silmad sarnased. Sel juhul üritab ilutegija klienti ilusaks teha temale sobival moel, sõbranna variant ei pruugi lihtsalt hea olla.

Kuivõrd saade läheneb lõpule, märgib Mati ära, et läks naljaka teemaga vist liialt kaasa, kuid Kristinale temperamentsed inimesed just meeldivadki. Kuivõrd tema valida on ka soovilugu, siis soovib külaline kuulda laulu “Eesti muld ja Eesti süda”, sest just see lugu tõi ta ilumaailma — tema esimest kollektsiooni Eesti Naine esitleti just selle laulu saatel ning Kristina sõnul saab loosse süvenedes leida hingerahu.

Aga kõigest ilumaailmaga seonduvast kuulake täpsemalt heade uudiste saate kordusest, mis Tre Raadios on pühapäeval kell 11 ja Kuma Raadios kell 15. Seni aga püsige nende kahe jaama lainel, külastage portaali GoodNews ja ilulisamisvajadusel ka WoW Studiot.

Monika Kuzmina ja Joanna Müür2

KUULA RAADIOSAATE KORDUST!

Jüri Kukk

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid