EESTIMAA UHKUS! Elu päästmine tõi Eestimaa Uhkuse laureaadiks nimetamise au tegelikult kogu Palamuse muusikalaagri perele
Sirje Kiisi teatakse Jõgevamaal ja kaugemalgi kui Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi tegusat õpetajat ja rahvatantsurühmade juhendajat. Igapäevasel suhtlemisel kooliõpilastega on Sirje sisendanud vajadust olla hooliv ja mõistev ning tähelepanelik oma kaaslaste suhtes.
Tänavu suvel Palamusel toimunud muusikalaagris läks seda tarkust vaja praktiliselt – ühiselt, õigesti ja kiiresti tegutsedes päästeti noore inimese elu. Õilis tegu tõi laureaadiks kuulutamise Eestimaa Uhkuse galal.
Loomulikult oleks põhjust tutvustada kõiki päästmisel osalenuid. Heade uudiste portaal GoodNews valis intervjueeritavaks laagriseltskonna esindaja Sirje Kiisi. Tema jutust jäi eriti meelde, et toeks ja abiks olemist, samuti kriisioludes appi tõttamist, peaks lapsele õpetama hakkama juba siis, kui ta maailma tunnetama hakkab.
Õnnitlused Teile gala Eestimaa Uhkus laureaadiks kuulutamise puhul! Mitmele inimesele peaks selle au puhul tegelikult õnne soovima, sest nagu teame, pälvisite kiituse kollektiivse heateo eest?
Tunnustus kuulub tegelikult kogu laagriperele, niisiis väga paljudele inimestele. Eraldi tahan välja tuua nende inimeste nimed, kes ei saanud galal osaleda: Ave Unt, Merleen Läänemägi ja Evelyn Merusk.
Tean, et Teil on kokkulepe päästetutega konkreetset sündmust võimalikult vähe avalikustada. Kirjeldage delikaatselt olukorda, milles noored appi tõttasid?
8. augustil toimus tänavuse laste- ja noorte muusikalilaagri lõpuetenduse peaproov. Tüdrukud seisid garderoobis ja ootasid oma etteastet, siis õnnetus juhtuski. Noored kutsusid viivitamatult appi täiskasvanud, kes viibisid samal ajal all saalis. Helistasime kiirabisse ning järgides nende esitatud juhtnööre tegelesime abivajajaga kiirabi saabumiseni.
Kuidas suhtute sellesse, kui Eestimaa Uhkuse galal väljatoodud ja tunnustatud tegusid nimetakse kangelastegudeks?
Ma ei oskagi öelda, kuidas taolisi tegusid nimetada. Kui selline olukord elus tekib, nagu meil, siis lihtsalt tegutsed oma oskuste ja pädevuse piires, mõtlemata, kas see hiljem kangelasteoks nimetatakse.
Missugused teadmised ja oskused olid selleks päästetööks kõige olulisemad?
Kõige olulisem on kiire reageerimine, kuid ka tegutsemisel rahulikuks jäämine. Teoreetilisi teadmisi võib ju kõigil olla omajagu, aga kriisisituatsioonis võib esimese hooga kõik ununeda. Olenevalt olukorra tõsidusest tuleks kindlasti järgida kiirabiarsti juhtnööre. Loomulikult on vajalikud kõik oskused, mis on seotud teadvuse kaotanud inimese abistamisega.
Töötate Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis õpetajana, juhendate ka õpilaste rahvatantsurühmi. Kuivõrd selles tegevuses sisendate noortele ja lastele valmidust ja julgust kaasinimesele ohus appi minna? Tuleb seda teha sepetsiaalse selgitustööna või saab ka nii-öelda märkamatult igapäevaste vestluste ja toimingute käigus juurutada?
Oleme noortega sel teemal rääkinud. Meie kooli 7.-8. klasside õpilased osalevad programmis „Kaitse end ja aita teist“. Tänu sellele on paljudel olemas teadmised ning ka praktilised oskused esmaabi andmiseks.
Millises vanuses peaksid lapsed selliste isloomuomadustega tuttavaks saama, neid mõistma hakkama?
Võimalikult varakut ehk hetkest, mil laps hakkab tajuma maailma terviklikkust ning suhestumist sellega.
Millised olid kõige meeldejäävamad õnnitlussõnad, mis Teile Eestimaa Uhkuse laureaadiks nimetamise puhul öeldi?
Kõige südantliigutavamad oli loomulikult abi saanud tüdruku ja tema vanemate tänusõnad.
Mida arvate, kes väärinuks Eestimaa Uhkuse laureaadi tunnustust Oskar Lutsu Palamuse aineliste teoste tegelastest?
Meenutades filmi „Kevade“, siis kas mitte Lible ja Tõnisson ei aidanud Teelet ning Arnot jääaugust välja?
Usutles Jaan-Ivo Lukas
