AJAKIRI GOLF! KUULA RAADIOSAADET! Raadio Ring FM uuris Eesti golfi tausta ja võimalusi
Raadiojaama Ring FM stuudios on nalja ja naeru, sest saatejuhile Ingemar Ellerile on külla saabunud Eestis golfiga väga seotud inimesed – Eesti Golfi Liidu (EGL) president Marko Kaljuveer, keda Ingemar nimetab liikuvaks spordientsüklopeediaks ja ajakirja Golf väljaandja Monika Kuzmina.
Saatejuht tunnistab kohe, et ta on üsna golfivõõras inimene ning ka esimene küsimus on vastav: kas golf on rikaste ala ja sellega tegelemiseks peab olema ohtralt raha?
Monika ütleb selle peale kohe, et just seda küsimust ja arvamust on golfiinimestel tulnud kõige rohkem ümber lükata, kuid tegelikult on see kindel, et golfiga võib ja saab tegeleda ka nn mitteelitaarne inimene. Kui kaunis saatekülaline lisab, et temagi tegi alles läbi green card`i kursuse, küsib saatejuht, et mida see roheline kaart tähendab. “Kas see on nagu Tallinna ühistranspordi roheline kaart?” tahab ta teada.
Monika sõnul on sarnasus vaid näiline, tuleb läbida kahepäevane algaja kursus ja siis saab vastava tunnistuse. “Muru niisama lõhkuma ei lubata,” täpsustab ta ja annab sõna Marko Kaljuveerile.
EGL-i president läbis green card’i kursuse juba 2002. aastal, seega alles Eesti golfi sünniaegadel.
“Enne suhtusin ka mina golfimängu üleolevalt, märksõnaks oli “Tiger Woods”, ei pidanud seda ala spordiks, aga miski tiksus ikkagi peas, kuni leidsin end Niitväljalt,” seletab Marko. “Tegelikult on golf raske ja keerukas: palli otsides võid läbida 7-8 kilomeetrit, vehid kepiga, vaimne pinge on peal – kui pall ikka lendu ei lähe, lähed närvi, rikud kõik ära! Seega on golfis kõik spordielemendid olemas.”
Monika lisab, et kaks kursusepäeva näitavad, kuivõrd tuleb teha tööd oma sisemaailmaga, sest ka tema ei saanud algul kuidagi palli lendu.
Marko jätkab õpetusi: “Kui löök ei õnnestu, unusta see hetk, sest ees ootab uus rada ja see on juba uus mäng. See on nagu elu eksam – keskendu järgmisele tegevusele.” Muidugi tunnistab õpetussõnade jagaja, et rääkida on seda kergem kui teha.
Monika räägib sellest, kuidas ajakirja tegijad viivad täiesti golfivõõraid inimesi väljakutele mängima, viimati tehti seda Artjom Savitski ja Alen Vezikoga. “Ma naeran iga kord pihku, kui jälgin, milliseid emotsioone see tekitab. Golfietiketis pole teatavasti ropendamine aktsepteeritav, aga ikkagi tuleb ette mitte nii kaunilt kõlavaid sõnu.” Teiste hulgas on väljakul käinud Vennaskonna liikmed, rammumehed, Karavani muusikud ja Monika sõnul on tore vaadata, kuidas suured mehed võitlevad oma sisemaailmaga. Kõigil on seejuures mängust jäänud hea mälestus ja mulje. “Milline meeleolukas päev!” annab Monika edasi Karavani meeste sõnad ja lisab ise: “Golf on palju andev spordiala!”
Ingemar tahab nüüd teada, kas naeratavad kaanepoisid Artjom ja Alen on pildile võetud esimese emotsiooni hetkel või pärast kadalipu läbimist. Monika meenutab seepeale üht hiljutist võistlust golfikoondislase ja värske green card’i omaniku vahel ning tunnistab, et sel hetkel said tõesti fotod enne mängu tehtud. Muusikute kahevõistluse pildid on aga tehtud pärast mängu ja näilise kaotaja Aleni naerunägu polegi sunnitud olek. “Alen arvas, et on pigem võitnud, et üldse mängida sai ja tunnistas, et kui aega oleks, siis võiks golfiga tõsisemalt tegeleda.”
Järgmisena küsib saatejuht golfipresidendilt, et kuidas sattus tuntud spordireporter ja toimetuse juht sellesse ametisse. “Kas keegi tuli kotitäie kõlisevaga?” uurib ta. Marko nendib, et raha liigub golfis küll palju, kuid Eestis see nii pole. Tema lubas kunagi oma varalahkunud tippmängijast pojale, et kui talle EGL-is presidendi kohta pakutakse, siis võtab ta selle vastu, et anda sellele alale oma 24 reporteriaastaga omandatud sporditeadmised ja viia siinne golf tippu. “Täidan pojale antud lubadust!” ütleb ta.
Saatejuhi järgmiseks küsimuseks on see, et kui raske on üldse golfiga alustada. “Kuhu peaks inimene, kes tunneb, et tal on golfihing, oma sammud ja pilgud seadma?”
Monika selgitab, et täpsema info saab nt EGL-i kodulehelt ja ka ajakirja Golf portaalist, kus on andmed klubide kohta ja edasi tuleks võtta ühendust klubide vastutavate inimestega. Mitmed klubid pakuvad green card’i kursuse läbimise järel võimalust käia kuu aega mängimas ja see on Monika arvates paras aeg, et mõista, kas oled golfipisikusse nakatunud. Tema pere igal juhul kavatseb seda võimalust kasutada.
Edasi jagab Monika kui ajakirja Golf vastutav toimetaja kiidusõnu Markole – kui ta kahe aasta eest liitus ajakirja tegijatega, oli selle väljaandmine väga raskes seisus ning tal on tulnud need palju õppida. “Nüüd, pärast Marko tulekut golfi juurde, tunnen, et kõik on liikuma hakanud,” on ta rahul. “Ka golfi on hakatud teisiti suhtuma.”
Ingemar on nüüd saanud golfiülevaate kätte ja nendib, et ala on tõesti sportlik, kus ka rahad liiguvad ning ta tahab teada, kas meil on juba tipptegijaid. Marko tunnistab, et 22-aastane Eesti golf on alles poisike, kui seda võrrelda saja-aastaste jalg-, võrk- ja korvpalliga. “Meil tuleb teha palju tööd,” usub ta, tuues näiteks Suurbritannia, kus kolm popimat ala on jalgpall, ragbi ja golf. Eesti golfiarendajad tahavad selle ala tuua TOP7-sse. Põhieesmärkideks on tuua siia golfimängijaid, teha ala siinsetele inimestele kättesaadavaks, arendada amatöörgolfi ning oma koondist.
Golfiliidu presidendi sõnul on Eestil juba ka oma tippmängija, Mark Suursalu, kes üritab jalga tippgolfi ukse vahele saada. Kuivõrd 2020. aasta Tokyo olümpiamängude kavas on taas ka golf, mida viimati mängiti 1904. aastal Saint Louisis, siis tahab EGL ka meie mängijad sinna saata. “Konkurents sinna on väga suur, olümpiale pääsemiseks peab jõudma maailma tipptegijate hulka,” selgitab Marko Kaljuveer.
Monika meenutab intervjuud Mark Suursaluga, nimetab teda meheks, kes julgeb unistada ja lisab, et selle sportlase tegemised tekitavad lugupidamise golfi vastu üldse. Selle profimängija päevakava järgi alustab ta treeningpäeva hommikul 7.30 ja lõpetab väikeste vaheaegadega 20.30.
“See on tema töö!” nendib seepeale saatejuht.
Lõpetuseks uurib Ingemar veel ajakirja Golf tausta ning Monika selgitab, et uudne golfiajakiri ilmub neli korda aastas, aastatellimus maksab 18 eurot, 30. aprillini saab seda tellida poole odavamalt ja täpsemat infot saab siis, kui piiluda internetis ajakirja kodulehele www.ajakirigolf.ee. Tema soov pöörata Ring FM saatejuht golfiusku tundub õnnestuvat, sest Ingemar lubab heita pilgu oma sporditarvete kappi, mis esialgu sisaldab vaid korvpallivarustust.
[mp3-jplayer tracks=”http://goodnews.ee/wp-content/uploads/2015/04/Intervjuu Golfiteemadel raadios Ring FM.mp3″ width=”650px” height=”100px” style=”dark bars100 btransbars” pos=”rel-C” dload=”n” list=”n” autoplay=”n”]
Jüri Kukk
