KUULA ARMASTUSE LUGU! Marion Pettai vormis oma esimese armastuse laulusõnadesse

Marion Pettai on noor naine, kes otsustas ellu viia ühe oma unistuse – kujundada ühest ammukirjutatud luuletusest oma sõnumi edasi andmiseks laul. Selles tuli talle appi helilooja Tõnu Raadik ja nii sündis kaunis ühisteos “Armastuse lugu”, mis kõlab neiu enda esitluses juba ka raadios, sealhulgas ka populaarses “Elmaris”.

“Minu “Armastuse lugu” on siiras ja süütu, kirjutasin ta aastaid tagasi oma esimesele armastusele. Esitasin teda arglikult paar korda ning siis vajus ta unustusse, kuniks nüüd ühel päeval hakkasin mõtlema, et tegelikult on meid vorminud mälestused ja ilusad hetked ääretult olulised. Tõnu tuli mulle appi ning kirjutas loole imeilusa arranžeeringu,” räägib Marion laulu kujunemisest. Ta oli nõus rääkima portaalile GoodNews, kuidas ta jõudis luuletamise ja muusikani.

Marion, millal ja millest ajendatuna alustasid luuletuste kirjutamist?

Olen sirvinud märkmikke lapsepõlvest ja üllatuslikult olen mõnele leheküljele kirjutanud isegi riimuvaid lauseid. Just lapsed oskavad väga hästi riimida, kuid siis saadakse suureks ja unustatakse oma fantaasialend. Küll aga tõsisem kihk kirjutada luulet tuli alles mõned aastad tagasi. Avastasin luuletaja Artur Alliksaare loomingu, mis mind väga inspireeris. Peas hakkasid moodustuma üksikud mõttekäigud ja read ning ühel hetkel leidsin, et need tuleks panna kirja.

Milline on seni olnud sinu tekstide sõnum ja kas mõtetes on olnud muutusi, arvestades, et ka sina muutud elus küpsemaks?

Minu tekstide sõnum on äärmiselt varieeruv – just nagu inimeste tujudki. Armastan kirjutada emotsioonide ajel. Kui tunnen rõõmu, kujundan oma teksti värviküllaste ja päikeseliste mõtetega. Kurvameelsust tundes vormuvad aga nukramad read. Mulle meeldib mõelda, et see, mida kirja panen, on just nagu väikene muutus või edasiminek minu elus. Ilmselt on õige öelda, et loominguga kasvab mingil määral ka minu küpsus.

Kuidas su luule sünnib? Võib see olla ootamatu sähvatus või tiksub miski kaua peas, enne kui vormub ridadeks? “Armastuse lugu” on su esimese armastuse lugu, nagu ma aru saan …

Olen mõistnud, et kui proovin end sundida kirjutama, siis midagi head üldjuhul ei tule. Kui aga vaadata rohkem enda ümber, siis meid ümbritsevad niivõrd huvitavad lood, inimesed ja sündmused. Mõnikord jään aga lihtsalt hetke nautima – kuulan hommikuses päikesetõusus linnulaulu või akna taga vihma sabistamist. Oluline on tabada väikeseid asju, sest just nendest moodustub tervik.

Armastuse koha pealt aga usun, et iga armastus on esimene armastus.

Mis ajast oled laulnud ja kui oluline on laulmine sinu jaoks? Oled sa selline laulja, kes teeb seda ka dušši all olles või peab selleks olema eriline tunne ja hetk? Oled esinenud avalikkuse ees?

Ma usun, et kõik inimesed on laulnud oma elu algusest peale. Kui laulab lapseootel naine, laulab ka tema kõhubeebi. Pärast sündi lükatakse meid aga kahte lahtrisse – viisipidajad ja need, kel on „elevant kõrva peale astunud“. Piisava abiga saaks ilmselt ka elevanditüdrukud või -poisid leida soovi korral oma stiili. Koolitee alguses suunatigi mind koori ning seda teed käisin gümnaasiumi lõpuni. Koorilaulu puhul on alati mulle meeldinud sünergia, mis tekib üheskoos midagi terviklikku luues. Küll aga ei ole ma laulnud varem üksinda – see on minu jaoks uus väljakutse.

Sa kirjutad, et järgmine lugu tuleb mõtlikum. Milline on sinu muusikastiil nii ise lauldes kui kuulates?

Kõige hingelähedasemaks muusikastiiliks pean ma nii jazz- kui ka folkmuusikat. Samuti on äärmiselt meeldiv ka pehmemat laadi rokk. Veel on küll vara öelda, aga usun, et minu tulevased lood saavad olema pigem rahulikud ja meloodilised. Oluline roll on sõnadel, mis jutustaksid kuulajaile loo.

Esimese loo tegid Tõnu Raadikuga. Kas sa kirjutad ka ise viise?

Tõnu Raadik on kirjutanud imelise seade ka minu järgmisele loole – „Varjutants“. Nii „Armastuse loole“ kui ka „Varjutantsule“ olen kirjutanud ise nii viisi kui sõnad. „Varjutants“ räägib samuti suurest armastusest, kuid puudutab pigem selle tumedamat ja valusamat külge – minnalaskmist.

Millised on sinu tulevikulootused – video, stuudiosalvestused, oma plaat?

Ma olen tänulik, sest juba praegu on minu suur unistus täitunud – olen saanud edasi kanda oma loomet. See on äärmiselt motiveeriv. Minu jaoks sünnib ilus lugu hingest ja peaks kindlasti kandma endas selget sõnumit. Plaadist aga rääkides ei ole unistada kunagi liiga vara, ehk ta ikka tuleb …

Kes sa oled, Marion Pettai? Räägi endast seda, mida arvad, et teised võiksid sinust teada.

Sügisel avastasin enda jaoks uue kire – kaljuronimise. See on ideaalne spordiala, kui on vaja unustada argimured. Seinal olles valitseb vaid täielik kehakontroll ja keskendumine. Lisaks armastan püüda hetki fotokaameraga ning jumaldan päevi, mil saab lugeda lihtsalt tundide viisi mõnd head raamatut.

Viimastel aastatel olen aga õppinud olema tänulik. Austama inimesi, kes on meile kinkinud ilusaid mälestusi ja kogemusi. Lisaks on äärmiselt oluline usaldada iseend ja unistada suurelt. Tänul on suur jõud ja unistustel on komme täituda.

Usutles Jüri Kukk

KUULA MARIONI ESIMEST LUGU!