SAADE TIPUS! Tallinna TV reporter Kristiina Võsu lubab teletöös endale märgi silmi
Ilmselt kisub paljude eestlaste suu naerule, kui teleekraanile ilmub Tallinna TV reporteri Kristiina Võsu soe ja naeratav nägu ning alguse saab põnev persoonisaade “Kas tohib?”.
Tavaliselt ütleb kogu saate õhustik: mida sa veel küsid, muidugi tohib! Et meie inimestele saade ja Kristiina meeldivad, seda näitavad ka vaatajanumbrid — selle aasta esimest saadet vaatas koguni 66 000 inimest. Sel korral on võluv reporter ise intervjueeritava rollis.
Kristiina, saatega “Kas tohib” külla minnes Sa heidad pilgu külmkappi ja hüppad magamistoa voodis — kuidas inimesed sellega kaasa lähevad, et Sa kõike üksipulgi teada tahad?
Ega kõik inimesed ei tulegi sellega kaasa! Kes saateid eelnevalt silmanud on, siis mõni palub magamistoa ukse suletuks jätta. On ka neid, kes lasevad mul heas mõttes möllata ja tulevad mu ideedega igati kaasa. Tooksin ühe näite: kaks hooaega tagasi külastasin Eesti kõige vingemat rammumeest Rauno Heinlat.
Kui magamistuppa olime jõudnud, ütlesin Raunole, et hüppame voodis ka. Seepeale vastas Rauno, et sina hüppa, ma vaatan pealt! Ja mis siis juhtus… hüppasin, ja uskuge või mitte, see voodi läks katki otse kaamerate ees! Rauno ei olnud pahane seepeale, vaid võttis kogu loo kokku järgmiselt: “Mul on siin elus kõigega vedanud, kuid vooditega mitte!”
Kui sa inimestega ühendust võtad, siis kas nad teavad, mida Sinult oodata on?
Ma nii ümber nurga juttu ikka ajan, et räägime tööst, kodust, perest, lastest, aga tihti muudan kohapeal olles kurssi ja viin teemad huvitavamale lainele. Hiljem on mind kursimuutmise eest tänatud. Ja päris kindlasti on intervjueeritavatel peale salvestamist hea tuju garanteeritud!
Kui populaarne on Sinu külastussaade — kas ollakse kohe nõus vastu võtma või tuleb ka moosida?
See saade on leidnud 100% oma vaatajaskonna Eestis! Näiteks vaatas uue aasta esimest saadet lausa 66 000 inimest! Ma ise lisan siia naljaga pooleks numbreid juurde ja ütlen, et ega kõik üksinda saadet vaata, ikka mitmekesi, nii et see number võib vahel isegi suurem olla.
Enamasti ollakse ikka nõus külla kutsuma, kuid eks ikka tuleb erandeid, kes paluvad mõtlemiseks aega ja abikaasaga läbirääkimist. Varasemalt valmistasin saadet ette pikka aega ja pabistasin kohutavalt. Nüüd, pean tunnistama, et teen seda küll, kuid nii paar päeva varem, kui külla hakkan minema.
Kõige meelsamini annavad intervjuusid muusikud ja sportlased — neid ma armastan väga! Ma võiksin Artjom Savitski suisa ära kodustada, ta on lihtsalt nii lahe inimene!
Meenuta neid momente, mis on Sulle “Kas tohib?” saadet lindistades kõige rohkem hinge läinud? Kas miski on ka pisara palgele toonud? Kas reporter võib lasta oma emotsioonidel välja paista?
Mul meenub sõit Muhumaale, kus külastasin armastatud lauljat ja vaieldamatult oma lemmikut Ivo Linnat. Ta rääkis oma naisest nii positiivselt ja hingestatult, et ma hoidsin end tagasi, et mitte nutma hakata. Iffist võiks rääkima jäädagi — ta on üks väheseid avaliku elu tegelasi, kes pole uhkeks läinud, kes ei keeldu mitte kunagi intervjuudest ja kokkusaamistest. Noortel staaridel oleks temalt palju õppida.
Aga nutnud olen ma küll ja seda meie reporter Vambola Paavo süül. Nimelt tegi ta nii südantlõhestava uudisloo sellest, kuidas viimane Tallinn-Moskva rong hakkas Venemaa suunas sõitma. Selle uudise ülesehitus ja sinna juurde lisatud muusika tegid mu südame ikka väga härdaks. Mäletan, et helistasin Vambolale ja nutsin lahinal.
Mis puutub sellesse, kas reporter võib lasta emotsioonidel välja paista, siis ma vastaksin, et teinekord lausa peab, see annab palju juurde!
Mis on teletöös sellist, mida ka televaataja võiks teada?
Ega neid teletöötajaid väga palju ei ole, kes lähevad iga päev rõõmsa tujuga tööle ja teevad seda tööd hingega. Mina kuulun kindlasti nende hulka, kes on iga uue saate tulekul põnevust täis. Iial ei tea ju, mis tegelikult saama hakkab! Montaažipäevi ma ootan alati põnevusega, juba päev varem on väike ärevus sees! Ja uskuge mind, montaažis olles saab palju nalja!
Mida Sinu töö sulle tähendab ja kaua Sa tahaksid seda veel teha?
Ma olen üks õnneseen, sest et mu töö ja hobi ühtivad! Nädala alguses võtan saate linti ja laupäeval naudin televiisori ees oma vilju! Ma usun, et teen seda tööd veel päris pikka aega. Ei kujuta elu televisioonita enam ettegi!
Sa töötad Tallinna TV-s, mida mõnikord peetakse Savisaare televisiooniks ja mida paljud inimesed põhimõtteliselt ei vaata…
Õnneks jääb neid inimesi aina vähemaks, kes nii arvavad või on otsustanud seda telekanalit mitte vaadata.
Kas on raske teha persoonisaateid telejaamas, keda ka riigitelevisioon peab konkurendiks? Kas on tunda, et suhtumine TTV-sse paraneb või halveneb, seda lähtuvalt asjaolust, et ERR ja TTV tõesti kajastavad vastupidiseid seisukohti?
Pean tunnistama, et alguses oli ikka raske läbi murda, aga aasta-aastalt on see muutunud paremuse suunas ja uskuge, kuigi oleme telemaastikul konkurendid, siis reporteritena uudiseid tehes ja nendega kohtudes, on kõik reporterid sõbralikud ja sõbrad me vastu.
Toon lihtsa näite. Kord oli ETV reporteril mikrofon koju jäänud ja ta oleks peaaegu uudisloost ilma jäänud, kui ma poleks talle oma mikrofoni ulatanud ja öelnud:”Tee see lugu ära!” Sama on lood operaatoritega, kes olude sunnil teinekord uudisele siis jõuavad, kui üritus on läbi saanud ja katteplaane pole enam kusagilt võtta. Ikka aidatakse.
Kellest sooviksid veel saateid teha aga pole seni õnnestunud?
Seda küsimust ma lausa ootasin!
Juba pikemat aega püüan kokkulepet saavutada õdede Sõnajalgadega — küll ma ükskord nad pehmeks räägin! Aga tegelikult oleks mu suureks sooviks Allar Levandit intervjueerida.
Võimalik, et see soov pärineb kusagilt lapsepõlvest, kui ma olin ta kõige suurem fänn, kogudes kokku kõik intervjuud ja fotod ning kleepides seejärel üksipulgi kaustikutesse. Kord sattusin temaga samale rongile ja jäin teda silmagi pilgutamata vaatama. Seepeale naeratas Calgarys pronksi võitnud Allar mulle muhedalt, mis on tänini veel meeles.
Muidugi vääriks head saadet telemees Lembitu Kuuse, kes on suusatamise suurvõistlused nauditavaks teinud! Tema pärast ju suusatamist telerist vaadataksegi!
Küsitles Jüri Kukk