Kirsti Timmer käis eelmisel suvel golfi mängimas ning tunnistab, et tal puudub püsivus harjutusväljakul „lihtsalt toksida“, pigem sööstab ta kohe lahingusse ja mängib päris mängu. Väljakul sai ta tunda nii algaja-õnne kui ka hea treeneri õpetusi ning rikkuda mitmeid golfireegleid.
Saatejuht Kirsti Timmer ja operaator Veiko Vares tegid möödunud suvel TV3„Seitsmestele uudistele“ lugusid Eestimaalt, nii jäid nende teele ka Niitvälja golfiväljakud.
„Sõitsime ringi ja kui midagi meie tähelepanu köitis, läksime uurima. Seda saadet tehes kohtusime paljude toredate inimestega ning sattusime teel Haapsallu ka muu hulgas Niitvälja golfirajale,“ meenutab Kirsti.
Saatetiimi minek golfirajale kujunes täiesti planeerimatult ja spontaanselt, kuid uusi ja põnevaid kogemusi said sealt mõlemad. „Teadsin sellest kohast küll üht-teist, kuid ei olnud süvenenud,“ räägib Kirsti. „Elasin kunagi seal lähedal, söömas ja kohvi joomas olen seal küll käinud, aga sellega asi piirdus. Kui golfikogemusi meenutada, siis olin varem siiski korra ka golfirajal kätt proovinud.“ Veiko Vares ütleb, et tema on seni golfiga kokku puutunud vaid filmides mõnd golfivõistlust. Seejuures on ta saanud õpetussõnu sellistelt golfi armastajatelt nagu Raivo Rimm ning Ake ja Alice Andressoo. Veiko lisab veel, et Niitväljast ei teadnud ta varem eriti palju, nüüd aga sai selgeks tõsiasja, et kui teed hole in one, siis pead kogu väljakul asuvale rahvale välja tegema ja selle jaoks on ka eraldi kindlustus olemas. „Väga põnev info!“ naerab mees.
Kirsti, kes uutele väljakutsetele risti ette ei löö, ütleb, et enne seda ta Eesti golfindusega väga kursis ei olnud, kuid külaskäik väljakule muutis tema jaoks nii mõndagi. Põnev päev golfiväljakul jääb talle kauaks meelde. Kõigepealt õpetas see aga Kirstile, et rajal on koos hea õpetajaga hea õppida: „Erinevatesse olukordadesse sattudes saad kohe küsida ning endale puust ja punaseks ette lasta teha, mis ja kuidas täpselt on.“
Naiseliku naisena sai Kirsti väljakul hakkama nii mõnegi patuga, mis talle siiski kõigest hoolimata andeks anti.
Kirsti, kuidas on võimalik, et pääsesid harjutamata kohe golfivõistlustele?
See algas kõik sellest, et läksin sõpradega golfivõistlustele kaasa. Ega ma ei teagi täpselt, kuidas. Eks nad tegid tol korral nalja ja registreerisid mind ka. Loomulikult ei tulnud kellelegi pähe, et ma pole kunagi golfikeppi käes hoidnudki. Asi oli lihtne – kõike, mida ma suutsin, õppisin võistluste käigus ja jäin naiste arvestuses viimaseks. Olgem ausad, kokkuvõttes on tulemus seegi. Reeglite kohaselt ei oleks ma kuidagi seal väljakul üldse olla tohtinud.
Kui suur reeglite rikkuja sa elus oled?
Kes kõiki reegleid järgib, ei jõua kunagi kuhugi. Kindlasti on teatud reeglid, mille järgimine on iseenesestmõistetav, aga osasid reegleid järgides jääb pool põnevust elus puudu. Mäletan, et ka tol korral, salaja võhikuna golfirajal, oli see mäng mulle kordades põnevam, kui ilmselt muidu oleks olnud.
Patte tegid väljakul ka sel suvel, kui uuesti Niitväljale sattusid. Millised need olid?
Ma ei olnud ju plaaninud minna golfirajale, läksin oma salvestustripile. Mul olid küll suhteliselt madalad aga ikkagi täistallaga kingad jalas. Greenile ma nendega siiski ei astunud. See on isegi reegel ka minu jaoks, mängisin siis paljajalu. No ei mõista mina, miks peab golfi mängides seljas olema kraega särk! No okei, peab siis peab, aga arusaamatu reegel. Mina leian, et inimene peab end hästi tundma, nautima mängu, krae ei tohiks sealjuures küll kuidagi tähtsust omada. Sellised piirangud ahistavad mind. Kui mul on ilus hele pluus ilma kraeta, et siis ma ei sobi mängima?!
Golf on paratamatult elustiil. Kas sedalaadi elustiil sobiks Sulle?
Ma arvan, et mitte. Hea seltskonnaga mõnusalt aega veeta vahel golfi mängides võib küll, aga et see oleks ja kujuneks minu elustiiliks, seda ma ei usu.
Mis Sulle golfi juures kõige enam meeldib ja mis võõrastav tundub?
Kui ma pean tooma välja pooled, siis kindlasti meeldib mulle see mäng seetõttu, et oled enamiku ajast värskes õhus, liigutad end ja läbid päris pikki vahemaid. See on meelelahutuslik spordiala, ei ole tuim ega igav. Täiesti vale arusaam on minu arvates see, et golf on vanurite mäng. Siin peab ikka võhma ka olema ja ma ütlen ausalt: nii uskumatu, kui see ka pole, võtab see mäng kõik lihased korralikult läbi.
Kas golf on naiselik spordiala?
Muidugi on see naiselik sport. Sporti tehes ei saagi kanda kõrgeid kingi. Jalanõude nõudmine on õigustatud, see ju eelkõige mängumugavuse huvides. Kontsadega murul tippida on suhteliselt nõme ja ebamugav. Mis puutub sellesse, kas seal võiks või ei peaks olema inimene sätitud, siis kena ja hoolitsetud väljanägemisega võib inimene olla ka jõusaalis. Enese eest hoolitsemine on tervitatav igal pool. Aga vot see riietuse nõue, sellest ma juba rääkisin. Krae olemasolu minu jaoks mõistetamatu. Kui ikka väljas on kolmkümmend soojakraadi, siis miks ma pean kannatama palavuse käes ning oma keha päikese eest varjama?
Ma arvan, et golf sobib nii naistele kui meestele. Tegu pole ju jäähoki ega tõstmisega, mis naiste puhul veidrana tundub. Liikumine on ju nii naistele kui meestele igati vajalik ja meeltmööda.
Käisid väljakul koos sõbra ja kolleegi Veiko Varesega. Kuidas võrdled enda ja Veiko golfimängu stiili – mis on naiste ja meeste mängu juures erinev ja millist rolli mängib iseloom?
Kirsti: Need mõned löögid, mis meie tegime, vaevalt et mingit vastust nendele küsimustele andsid. Kuna me eelkõige tegime oma saadet, siis läks suur rõhk ikka sellele, et löök ja pall pilti saada. Aga tore ja lõbus oli küll, seda ei saa salata.
Veiko: Väljakul olek kinnitas vaid fakti, et see, mis saab alustatud, tuleb igas olukorras lõpule viia. Mis puutub aga meeste ja naiste erinevusse, siis mina arvan, et mehed on ehk pärast mängu natuke kriitilisemad.
Kui sportlikud inimesed te muidu olete?
Kirsti: Varem käisin ma viis korda nädalas jõusaalis, nüüd püüan kolm korda nädalas hommikuid trennisaalis alustada. Ennast peab ikka liigutama, see on oma keha austamine. Käin Sparta klubis treeningutel, see meeldib ja sobib mulle väga.
Veiko: Olen tegelenud lapsepõlves maadlusega, mis on füüsilises mõttes hea golfis. Samas olen ka külastanud jõusaale ja korvpalliväljakuid.
Kuivõrd pakkus golf teile ekstreemsust?
Kirsti: Ma arvan, et ma kunagi varem olin ekstreemsem. Mul on nüüd kodus väikesed lapsed, ma pean end ikka hoidma, et nende jaoks olemas olla. Seega, aeg on mind maha rahustanud. Golf kui mäng minu jaoks ekstreemne ei ole, ekstreemne oli vaid see võistlustel osalemine, kus teadsin, et teen midagi, mida tegelikult teha ei tohi.
Millise mulje jättis teie treener Martin?
Kirsti: Oi, Martin jättis ääretult sümpaatse mulje. Kui ta meiega hakkama sai ja meid ära kannatas, siis juba see näitab, et just tema on oma ala proff. Kõige enam õpetas ta seda, et kehatöö on nii oluline. Sa võid ju kätega vehkida, aga lööki nii ei tee. Kogu keha peab hea löögi nimel õigesti tööd tegema. Niisama teise inimese mängu vaadates ju sellele ei tule. Vaatad ikka, et käed koos üles ja siis pallile pihta. Tegelikult on see mäng ikka üks peenike teadus.
Kirsti, mäletad sa, milline oli su esimene löök? Kui kiirelt pallile pihta said?
Päris esimene löök sai tehtud tol korral võistlustel. Kohe sain pallile pihta ja lendas päris kaugele. Ilmselt oligi see mu seni tehtud parim löök. Algaja õnn, mis muud. Viimasel korral Niitväljal salvestades sai ikka rohkem nalja kui häid lööke. Seda ka suures osas tänu sellele, et kõike tuli filmida.
Kas harjutasid harjutusväljakul või läksid kohe rajale?
Harjutusväljak on nõrkadele, julged hundid lähevad kohe rajale, et seal omad vitsad saada. Minul puudub püsivus harjutusväljakutel toksida. Mina pean kohe tulemust nägema ja mängust õiget aimu saama.
Mulle see kannatlik ühte kohta toksimine ei meeldi, ma jooksen ikka kohe pea ees lahingusse. Ma olen tähtkujult ambur, eks see selatab siinkohal nii mõndagi.
Milline iseloomujoon seal väljakul teis kõige enam välja lõi?
Kirsti: Huumorisoon. Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi. Ma ei ole võitleja, mulle ei ole võit ja täpsed löögid need kõige olulisemad, nendest olulisem on hea tuju, mõnus seltskond ja tore ühistegevus.
Veiko: Minu puhul tõi see mäng välja just täpsuse ja enesekindluse.
Kas olete pärast seda korda golfiväljakule veel sattunud?
Kirsti: Ei ole, pole sellist hetke olnud. Ma ei ole väga planeerija tüüpi, olen selline spontaanne inimene. Kui tuleb tahtmine golfi mängida, eks ma lähen siis Niitväljale ja palun Martinil jälle minuga reegleid eirata.
Veiko: Hetkel rohkem ei ole, aga kui on kutseid, siis kindlasti oleme kohal. Kui tahaks omal käel mängima minna, peab selleks kuskilt aega varuma, aga kuna meil on palju uusi projekte, siis seda kahjuks lähiajal ilmselt ei leia.
Kas eksperimendid ja ootamatused meedias on teie loomuses või on need ennekõike tingitud soovist teha vaataja jaoks huvitav ja atraktiivne saade?
Veiko: Eksperimendid on põhiline, sest need on huvitavad ja samas on väga tähtis kõik, mida teed, teha huvitavaks ja atraktiivseks vaatajale. Kuigi on suur hulk inimesi, kes meie toodangut vaatab ja kritiseerib. Arusaadav on, et inimesed elavad ennast välja ja samas kadestavad, aga sellest tuleb olla üle ja teha seda, mida publik tahab saada.
Kui teie soovil oleks võimalik ehitada mõnda Eestimaa paika golfiväljak, siis kuhu?
Veiko: Värskasse. Siis saaks setud ka mängida. Ja Viljandisse – siis lööks mulgid enda pallid naabri aeda.
Sageli on golfi peetud rikkamate inimeste mänguks. Kuidas suhtute sellesse arusaama teie?
Veiko: See on iga inimese enda otsus, aga mina arvan, et iga inimene, kes on huvitatud, saab seda endale lubada.
Tekst: Dagmar Reinolt
Allikas: Ajakiri Golf
Fotod: Matti Paglant
