EESTIMAA UHKUS! Arnekite pere õpetab käitumist, mille osaks soovib igaüks saada
Aastavahetuse melus jõudsid rõõmusõnumid Pajusi vallas Kõpu küla kodumajja, kus perenaine ja peremees Malle ning Ants Arnek tunnistati laureaatideks tänavusel Eestimaa Uhkuse galal.
Malle, kes töötab Siimusti lasteaias õpetajana ja Ants, kes on Jõgevamaa firmas Moreen mitmekülgne tehnikamees, on üheskoos rohkem kui veerand sajandi vältel jaganud hoolt, armastust, tarkust ja elukogemusi seitsmeteistkümnele kasulapselele.
Usutluses heade uudiste portaalile GoodNews rääkis Malle Arnek, et lapsed vajavad hoolivust ja armastust, kuid samas tuleb neile anda oskusi ja teadmisi tulevases elus iseseisvaks toimetulemiseks ning eluhoiakut, et nurisemise ja virisemisega kaugele ei jõua.
Kuidas tuli perre esimene kasulaps?
Esimese kasulapse eest hakkasin hoolitsema ajal, kui töötasin Tallinnas väikelastekodus. Kolisin sealt üks hetk tagasi Jõgevamaale, sest leidsin, et sobin paremini elama maapiirkonda. Kui tutvusin toona 22-aastase Antsuga, selgus üllatuseks, et tema kasvatab vennalast. Nii meie kasupere kujunema hakkaski. Poisse ja tüdrukuid, kes kodusoojust vajasid, jätkus ikka. Mõned olid pärit siit samast kodukandist. Nüüdseks on esimesed kasulapsed täiskasvanud ja koguni ise lapsevanemad. Perealbumisse on nad saatnud pilte nii meie kodus veedetud lapsepõlvest kui ka juba enda lastest.
Milline on vanematena teie roll ja tööjaotus laste kasvatamisel?
Kui alustada humoorikalt, siis “kindrali” osa laste kasvatamisel on ennekõike olnud minul. Tüdrukutega tegelesin ka ennekõike mina. Kui perre tulid esimesed kasupojad, muutus Ants aga märksa aktiivsemaks. Poistele on ta ikka õpetanud puutööd ja erinevate mehhanismidega ümberkäimist. Autoga lähemalt tutvuse tegemiseks on praegu nende päralt vana Opel Kadett. Bensiini ostmiseks teenitakse ise taskuraha. Minult õpivad poisid, rääkimata tüdrukutest, ka toiduvalmistamist. Kokandusega tegelemist hakatakse harjutama makroni- ja hakklihatoitude valmistamisest ja järjest minnakse keerulisemate roogade juurde.
Kindlasti on selle pere märgusõnadeks hoolivus ja armastus. Karmis elus aga sellest alati ei piisa. Missuguseid põhimõtteid ja väärtushinnanguid lastele veel jagate?
Oleme selgitanud, et viriseda ja nuriseda ei tasu ja oma elu tuleb õppida ennekõike ise juhtima. Samuti oleme sisendanud, et süüdlaste otsimine pole õige tee. Väga oluliseks väärtushinnaguks peame sedagi, et teistele ei tohi teha seda, mille osaks ei taha ise saada. Oma kodumaja peame superkoduks ja tõeliselt sobivaks paigaks laste kasvatamisel.
Millised reageeringud kaasnesid sellega, kui Teid ja Antsu kuulutati ühiselt Eestimaa Uhkuse laureaadiks?
Rõõmustasid 16-aastane Kristo, 12-aastane Hendri, 9-aastased Eliise ja Sander, kes kasulastest praegu meie kodus elavad. Nüüdseks juba täiskasvanuks saanud kasulapsed õnnitlesid samuti südamest. Needki, kel praegu mõneti keerulisem periood, nimetasid meie juures veedetud aega ilusaimaks senises elus. Õnnitlusi tuli ka kunagistelt lasteaialastelt.
Eestimaa Uhkuse nominendiks esitasid meid Eesti Kasuperede Liidu juhatuse esindajad ja see tuli lausa üllatusena. Teada saime sellest siis, kui võttegrupist helistati ja küsiti, kas nad võivad meie koju tulla telelugu salvestama.
Kas on nii, et teie peres on suureks kasvanud ka kolm lihast tütart?
Jah, Liis töötab pedagoogina, Viive on Tartus Tea kirjastuses toimetaja ja valmistub kaitsma doktoritööd ning Tiina on loodusainete õpetaja, kes praegu tegeleb kodus lapse kasvatamisega.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
