EESTIMAA UHKUS! Üheksakordne aasta motosportlane Tanel Leok krooniti Eestimaa Uhkuseks

Kümnendat korda TV 3 ning EMT ja Elioni koostöös toimunud tänugala “Eestimaa Uhkus” südant siiralt liigutavad hetked on kindlasti televaatajail värskelt meeles. Sel korral said tunnustuse ka Tanel Leok ja sõbrad, kes juba aastaid korraldavad heategevuslikku motokrossi, mille tuluga aidatakse liikumispuudega noori. GoodNews uuris, kuidas ja millal sai alguse idee heategevusliku motokrossi korraldamiseks.

Tanel Leok, õnnitlen Teid ja Teie sõpru 2014. aasta Eestimaa Uhkuseks kuulutamise puhul! Millised olid esimesed emotsioonid pärast seda, kui kuulsite, et olete koos oma aatekaaslastega pälvinud selle väärika tunnustuse?

Tänan, olime kõik üllatunud ja rõõmsad, kuna ei olnud teadlikud, et meid kandidatuuri lisati.

Kuidas ja millal sai alguse idee heategevuslike motokrosside korraldamiseks? Kas sündis see ootamatult või pigem pikemaajalise mõttetöö tulemusena?

Belgias korraldati sarnast üritust ning mõtlesime Martiniga, et võiks Eestis ju ka teha. Talvel sai plaan kokku pandud ja ülejäänud aasta planeeritud ning sügisel 2009 toimuski juba esimene kross.

Kes on sõbrad, kellega koos hakkasite heategevuslikke motokrosse korraldama?

Martini ja Toomasega oleme sõbrad juba lapsest saati, kõik oleme koos krossi sõitnud ja ühine huvi spordi vastu sidus meid selleski projektis. Margus on aidanud meediaga suhelda ja temast oli selles väga palju abi.

Jõulude ja aastavahetuse aegu võib endale lubada veidi rohkem pidutsemist ja sel hooajal tuli ka hea uudis Eestimaa Uhkuse laureaadiks nimetamisest. Kuidas seda koos sõpradega tähistasite?

Eraldi polegi seda tähistanud, üritusi ja muid ettevõtmisi on sellel perioodil tõesti palju.

On see sõpruskond krossirajal koostööpartneriteks või konkurentideks?

Heategevuse eesmärgil teeme ikka koostööd.

Teie ja sõprade eestvedamisel korraldatavaid heategevuslikke motokrosse on toimunud juba viiel korral. Kas võistlejate arv ja ürituste raames kogutud annetussumma on järjest suurenenud?

Igal aastal on väga erineval hulgal sõitjaid kohale saanud tulla, sest eks ikka vahel tuleb kukkumisi või teisi võistlusüritusi ette, aga üldiselt on osalejad väga tublid olnud ja paljud on ikkagi alati kohale tulnud. Summad on kohati suuremaks läinud, aga mitte märkimisväärselt ning samas on kuludki iga aastaga järjest suuremaks läinud.

Kui palju on üldse heategevuslikel motokrossidel annetusraha kogutud?

Alustasime krooni ajal, annetatud summa jääb umbes 63 000 euro juurde.

Annetused lähevad noortele ja lastele, kes on saanud vigastusi motovõistlustel. Kuidas täpsemalt otsustakse, kui suur summa eraldatakse ühele või teisele abivajajale?

Annetused lähevad tegelikult noortele ja lastele, kes on vigastusi/liikumispuude saanud läbi mistahes õnnetuse. Selliseid raskeid õnnetusi on kahjuks juhtunud pigem mujal, kui motovõistlustel. Liikumispuuetega Inimeste Liit on teadlik, kuhu on vaja raha kõige rohkem suunata. Enamasti ei ole toetusi eraldatud rahas, vaid pigem on liidu poolt soetatud abivajajale eluks vajalik varustus või tehnika.

Milline on tagasiside annetuse saajatelt?

Nagu eelnevalt mainisin, siis liidu liikmed teavad kõige paremini, kes mida vajab ning nemad aitavad, millega tarvis. Oleme liidu esindajatega aeg-ajalt üritustel kohtunud ja eks ikka oleme kuulda saanud, kuidas heategevusest on abi olnud ja mõistagi on seda tore kuulda.

Kes kuulsamatest motosportlastest on heategevuslikel krossidel osalenud?

Läbi aastate on krossil kohal käinud Stefan Everts, Davide Guarneri, Shaun Simpson, Evgeni Bobryshev, Harri Kullas jt.

Kuuldavasti on heategevusüritusel peetud ka oksjone. Mida on müüdud ja mille hind on kõige kõrgemaks osutunud?

Oksjon on üldiselt see, kust tavaliselt vähemalt poole annetatud rahast saame, seega tänud ka kõigile aktiivsetele ostjatele!
Müügil on olnud erinevate Eesti ja välismaa sõitjate särke, kiivreid, sõiduvorme ja viimane aasta annetati oksjoni jaoks ka auto. Kõige suurema summaga müüdigi see auto ning ka minu ja Antonio Cairoli ning Stefan Evertsi sõiduvarustus on kõrgelt hinnatud.

Mida tähendab üldse sportlase jaoks saavutada märkimisväärset edu heategevuslikul võistlusel?

Karjääri mõttes ei mängi see edu erilist rolli, aga iga sõitja on ju inimene ja kõik, kes kohale tulevad teavad, et nad teevad sellega head ja see on see kõige suurem motivaator.

Kuidas hindate meedia huvi motospordi ja heategevuslike motokrosside vastu?

Meedia huvi on vähene ja kajastust on keeruline leida, kuid heategevuskrossi raames abistas meid Margus Kiiver.

Heategevuslikud motokrossid on toimunud Haaslava vallas paikneval krossirajal. Miks on just see rada valitud toimumispaigaks?

Haaslavas Lange rajal on need krossid tegelikult ainult kaks viimast aastat toimunud. Esimesed kaks toimusid Kose rajal ja kolmas Viljandimaal Holstre-Nõmme rajal.

Millised asutused ja organisatsioonid on organiseerimisel olulisemad koostööpartnerid?

Ei teagi niimoodi välja tuua, sest üldiselt pidime ikka kõikide asjade eest maksma. Parimal juhul tegid mõned soodustust, aga põhiline abi on olnud sõitjatest, kes on kohale tulnud ja oma varustust annetanud.

Kui sujuvalt ja hästi toimib üldse heategevuses meeskonnatöö?

See on väga oluline ja meil on õnneks väga hästi toiminud. Mina olen ju aasta jooksul palju Eestist ära ja teised peavad mitmedki asjad enda vastutusele võtma, seega on alati tõhus ülesannete jaotus ja sujuv koostöö olnud meie tegemistes edu võti.

Kuivõrd on heategevust võimalik suunata eesmärgile, et motovõistlustel võimalikult vähe õnnestusi juhtuks? Või on siin pigem mängus ebaõnn?

Nagu me Liikumispuuetega Inimeste Liiduga rohkem suheldes aru saime, siis kurbi õnnetusi juhtub kõvasti rohkem väljaspool krossirada, nii et sealt ka sihtgrupp. Esialgne idee tekkiski ehk seoses motokrossiga, aga nüüdseks on juba selge, et kuigi motokrossil on selline ohtlik maine, siis tegelikult on asi pigem ebaõnnes suuremal jaol õnnetustest.

Kus hoiate tunnustust Eestimaa Uhkus?

Oleme meeskonnaga koha välja mõelnud ja varsti leiab see ka tee sinna. Hetkel las olla see üllatus.

Heategevuse eest on Teid tunnustatud varemgi. 2010 saite Liikumispuuetega Inimeste Liidult auhinna, mida kutsutakse Mihkliks. Mis tõi selle tunnustuse?

See tuli pärast teist korraldatud heategevuskrossi. Eks ta sellega seoses oli. Miks ma sain siis või nüüd, ei tea, tuleb juba liidu liikmetelt vist küsida.

Tänavu valiti Teid üheksandat korda Eesti Aasta motosportlaseks. Kuivõrd võib öelda, et aasta oli Teie jaoks eriliselt hea?

Sportlasena tegelikult seda aastaks edukaks ei pea, aga lõpp on tunnustuste poolest positiivne küll olnud. Tulemuste nimel näen ikka palju vaeva ja teen igapäevaselt tööd. Niisama ei tule midagi.

Kus ja kuidas võtate vastu uue aasta?

Kodus oma pere ja sõprade seltsis.

Millised olulisemad katsumused 2015. aastal ees ootavad ning millal algavad uued ettevalmistused heategevuslikuks motokrossiks?

Järgmine aasta tuleb juba selle võrra veidi erinev, et sõidan MMi sarja asemel Briti meistrivõistluseid ja MMi vaid pisteliselt ning ka meeskond ja mootorratas on uus, seega on see karjäärialaselt jälle uus ja erinev. Samuti on tulemas perelisa, mis muudab elu taas kirjumaks. Üks plaan meil järgmiseks aastaks seoses projektiga Tanel Leok ja sõbrad on, aga sellest saab rääkida lähemalt siis, kui kõik juba rohkem paika loksub.

Usutles Jaan-Ivo Lukas