TalTechi IT-teaduskonna riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava vilistlane Endrik Salak töötab Bolti IoT meeskonnas peaelektroonikainsenerina ja tegutseb solistina metal-bändis Surgent. Kuidas langetas Endrik oma erialavaliku – valides muusika ja IT vahel – ja miks ta soovitab just elektroonikat õppida?
Ülikooliõpinguid alustades seisis Endrik väljakutse ees leida eriala, mis ühendaks tema kire muusika vastu, ent tagaks samas tulevikus stabiilse sissetuleku. „Tahtsin õppida muusikat, aga olin kahevahel. Sain sõprade ja ka enda lühiajalisest kogemustest aru, et muusikaga elatise teenimine ei ole tee, mida ma tahan ette võtta,“ ütles Endrik.
Tahtsin õppida muusikat, aga olin kahevahel. Sain sõprade ja ka enda lühiajalisest kogemustest aru, et muusikaga elatise teenimine ei ole tee, mida ma tahan ette võtta.
Nii jõudis ta muusikasfäärist hoopis elektroonikani. „Kitarrimuusika puhul oli mul huvi kitarriefektide ja pedaalide vastu. Nii oligi ainus loogiline valik tol ajal elektroonika ja bioonika nime kandnud õppekava,“ jagas Endrik oma erialavalikuni jõudmise lugu. Täna on sama õppekava nimi riistvara arendus ja programmeerimine ning see on ainus IT-õppekava TalTechis, mis ühendab tarkvara ja riistvara.
Edasine elu on viinud Endriku tõdemuseni, et valitud eriala komplementeerib muusikahobis leiduvaid produktsiooni, heli töötlemise ja salvestamise tegevusi. „Elektroonika erialal peab väga palju tegelema perioodiliste signaalide töötluse ning elektromagnetilise kiirguse haldamisega ja see on aidanud mul muusikas lahti mõtestada, kuidas ma pean lähenema erinevate heliliste probleemide lahendamisele,“ märkis ta.
Kunagine kirg ei ole siiski kadunud ja bänditegemine on kasvanud tõsiseks hobiks: Surgent võitis Eesti Muusikaauhindadel oma samanimelise debüütalbumiga ka 2023. aasta metal-albumi tiitli.
Asjade interneti ajastu on elektroonikat muutnud
Elektroonika mängib meie kõigi igapäevaelus aina olulisemat rolli, sest asjade interneti (IoT) ajastul kasutame kõik järjest rohkem nutikaid seadmeid.
„Asjade internet on muutnud seda, kuidas me igapäevaelus elektroonikaga ümber käime, sest väga tavalistel seadmetel nagu külmkapp või pesumasin on täna ühendus internetiga. Miski peab võimaldama nende seadmete ühenduvust kasutajatega ja seda võimaldab elektroonika,“ selgitas insener lisades, et hästi palju on muutunud ka see, kuidas ettevõtted lähenevad tootearendusele ning milline elektroonika toodete sees on ja kuidas seda kasutatakse.
„Näiteks, kui keegi skännib QR-koodi, et minna tõukerattaga sõitma, on vaja spetsialiste, kes disainiksid elektroonika ja arendaksid sellele vajamineva püsivara ning tarkvara, et tõukeratas saaks üle mobiilvõrgu serveriga suheldes võimaldada kasutajale kiire ja mugava sõidu punktist A punkti B. Selleks ongi järjest rohkem vaja elektroonikainsenere, kelle töö on taoliste erinevate nutikate lahenduste väljatöötamine ja nende töökindluse tagamine,“ lisas Endrik.
Endrikut on insenerina aja jooksul hakanud aina enam huvitama see, kuidas saab tooted teha stabiilsemaks ja vastupidavamaks. „Tegelen täna Boltis sellega, kuidas me saame oma sõidukite elektroonika teha veelgi vastupidavamaks ning säästlikumaks. Täna on meil Euroopa tänavatel ligi 200 000 tõukeratast, mida kasutatakse igapäevaselt väga erinevates kliima ja sõidu tingimustes, ning mis peavad võimalikult pikka elu elama, et inimesed saaksid mugavalt linnas liikuda,“ jagas ta tööalaseid väljakutseid.
Elektroonikaharidus tagab kindla sissetuleku
Endriku sõnul on elektroonikainseneri eriala laiahaardeline ja loob väga tugeva baasi nii edasisteks õpinguteks kui ka tulevase ameti valikuks. „Elektroonikainseneri tööpõld on lai – võid olla leiutaja, võid olla parandaja, võid olla programmeerija. Saad toimetada kvaliteedikontrollis, töötada elektroonikatootmisettevõtte tootmises või tootmisautomatisatsiooniga tegelevates ettevõtetes,“ tõi ta mõned näiteid erinevatest karjäärivõimalustest.
Elektroonika eriala soovitab ta neile, kellele meeldib nokitseda ja keda huvitavad füüsilised tulemused ja käegakatsutavad efektid. „See eriala nõuab päris palju kannatust, sest arenduse poole peal liiguvad projektid võrreldes näiteks veebiprogrammeerimisega suhteliselt aeglaselt. Prototüübi disainimine ei käi üleöö,” tõdes insener.
Samuti soovitab ta noortel varuda kannatust tulevasel karjääriteel lendu tõusmiseks. „Pikas perspektiivis on nutikad elektroonikainsenerid tööturul väga nõutud ja väärtustatud. See on igati kasulik eriala, mis kindlustab nii põneva töö kui ka hea sissetuleku. Aja jooksul omistatud kogemus ja turu tundmine kasvatab inseneri väärtust tööturul,“ andis erinevates tehnoloogiaettevõtetes töötanud Endrik noortele nõu karjääristardiks.
Pikas perspektiivis on nutikad elektroonikainsenerid tööturul väga nõutud ja väärtustatud. See on igati kasulik eriala, mis kindlustab nii põneva töö kui ka hea sissetuleku.
- Oma kogemusi erinevatest töökohtadest ja taktikast, mis on aidanud pingelistes töö- ja lavaolukordades paremini toime tulla, jagas Endrik podcasti TalTech Taskus värskes episoodis. Kuula saadet Spotifys ja Soundcloudis!
