Avaleht Muusika Esitada saab kandidaate Eesti Jazziauhindadele
Esitada saab kandidaate Eesti Jazziauhindadele

Esitada saab kandidaate Eesti Jazziauhindadele

Jazzkaar ja Eesti Jazzliit annavad 15. korda välja mainekad Eesti Jazziauhinnad. 22.-28. veebruarini saab esitada kandidaate aasta jazzmuusiku, jazziedendaja, jazzansambli, jazzihelilooja ja noore jazzitalendi kategooriatesse.

Eelmisel aastal aasta jazzihelilooja auhinna võitnud Mingo Rajandi jagab mõtteid tunnustamise olulisusest ja mõjust: “Minu meelest on igasugune tunnustamine väga oluline, olgu siis auhinna või lihtsalt kiituse näol. Tore on, kui su tegemisi tähele pannakse, justkui keegi hüüaks natuke kõvema häälega nii, et teised ka kuulevad: “Mulle see sinu asi meeldib, tee aga edasi!” Jazzihelilooja auhind on eriti vajalik, sest jazziskeenes on palju inimesi, kes ise pidevalt muusikat loovad, aga kes ennast seepärast veel heliloojaks ei pea. Võibolla oleks aeg seda suhtumist muuta? Muusika ei ole seepärast kuidagi vähem väärtuslik, kui seda interpreetide asemel looja ise esitab või kui näiteks keelpillide asemel mängib bänd. Nagu ka ei määra muusika kvaliteeti või väärtust see, et teda kantakse ette väikeses klubis mitte marmorvõlvide all. Kindlasti algab paradigma muutus meist endist. Kui jazzi-inimesed üksteist hindavad ja tunnustavad, siis mõne aasta pärast ei imesta enam keegi, et viljakas muusikakirjutaja, kes on juhuslikult ka jazzmuusik, end heliloojaks julgeb kutsuda.”

Aasta jazzmuusiku auhinnaga tunnustatakse professionaalsemaid Eesti kodanikest või residentidest artiste, kes on kolme viimase aasta jooksul enim silma paistnud loomingulise tegevusega.

Jazzitalendi auhinnaga tunnustatakse noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustatakse nende ettevõtmisi. Auhinnale saab esitada kuni 26-aastased andekad muusikud, kes paistavad silma aktiivse ja silmapaistva loomingulise tegevusega.

Jazziedendaja auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Auhinnale ei saa kandideerida Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu töötajad.

Viiendat korda antakse välja jazzansambli tiitel, innustamaks kollektiivide omaloomingut ja kontserttegevust. Auhinnale saab esitada loominguliselt aktiivse kollektiivi, mille koosseis on vähemalt duo ja mis on edukalt tegutsenud vähemalt kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud üks album.

Jazzihelilooja auhind tunnustab jazziheliloojaid, kes panustavad valdkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd muusikutega nii Eestis kui ka väljapool. Auhinnale on oodatud esitama loominguliselt viljakaid jazziheliloojaid/loomingulisi rühmitusi, kes on viimase kahe aasta jooksul silma paistnud heliloominguga ja/või kellelt on tellitud teoseid. Teos peab olema noodistatud ja kontserdil ette kantud.

Kõigi panustajate vahel loositakse kutse kahele jazziauhindade üleandmisele ning sellele järgnevale kontserdile; samuti Jazzliidu XVII hooaja lõpetamisele 29. mail Tallinnas Vaba Laval. Festival Jazzkaar 2021 põhiprogramm kuulutatakse välja 26. veebruaril.

Eesti Jazziauhindade eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid ning aidata kaasa jazzivaldkonna arengule. Traditsiooniliselt pärjatakse jazziauhindade võitjad festivalil Jazzkaar, mis avab muusikafestivalide hooaja toimudes 16.-23. aprillini.

Eesti Jazziauhindu toetavad Eesti Autorite Ühing ja Telliskivi Loomelinnak. Festival Jazzkaar 2021 peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on BMW Inchcape, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Telliskivi Loomelinnak, Prike ja Fotografiska Tallinn. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.