Avaleht Film Hitchcock 120: retrospektiiv Tallinnas ja Tartus
Hitchcock 120: retrospektiiv Tallinnas ja Tartus

Hitchcock 120: retrospektiiv Tallinnas ja Tartus

Tänavu möödub 120 aastat kõigi aegade ühe mõjukaima filmilooja Alfred Hitchcocki sünnist.

Hitchcocki jätkuvast autoriteedist üha uute põlvkondade silmis annab tunnistust tema linateoste püsimine maailma parimate filmide edetabeleis. Kummardusena suurmeistri loomepärandile linastub Sõpruse kinos ja Elektriteatris 24. oktoobrist 1. novembrini Hitchcocki retrospektiiv, mille programmi on sel korral kokku pannud Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea.

Eva Näripea sõnul tunneb Eesti publik sageli „pinevuse meistriks“ nimetatud lavastajat peamiselt tema aastail 1954–1964 valminud virtuooslike põnevike kaudu – ja trilleritel on aukoht ka selles filmivalikus. “Märksa vähem teatakse aga seda, et enne, kui Hitchcock 1920. aastate keskpaiku režissööritooli hõivas, tegutses ta muu hulgas dekoratsioonikujundaja ja kunstnik-lavastajana, olles iseäranis sisse võetud Saksa ekspressionistliku filmi hallutsinatoorsetest ruumidest ja deformeerunud vormikeelest,” selgitab Näripea programmivalikut. “Hitchcocki filmides on nii mõnedki dramaatiliste pöördepunktidega seotud kinnismotiivid just arhitektuurset laadi, nagu trepp või aken,” ütleb kuraator. Unikaalselt hitchcocklik narratiivi, sündmuste, tegelaskujude ja tegevusruumide kontrapunkt annab tõuke ka retrospektiivi filmivalikule. Üksiti toob tänavune programm esmakordselt Eesti publiku ette mõned tema siinmail vähem tuntud varased ekraaniteosed.

Kokkupuuted Saksa filmikunsti ja -tööstusega jätsid sügava jälje kogu Hitchcocki loomele, pannes ta mõistma, et pilt võib olla mõjukam kui sõna ja et ruumid kõnelevad sama paljuütlevalt kui neis liikuvad tegelased. “Õigupoolest mängis tegevuspaikade ilme ja olemus paljudel juhtudel Hitchcocki silmis kaalukat rolli juba stsenaariumi kirjutamise staadiumis ja ehitatud keskkond on tema filmides pea alati narratiiviga tugevalt läbi põimunud,” lisab kuraator.