Kapten Argo Sibul Afganistanist: Pidage meeles neid, kes ei saa sellel ajal olla kodus
Kapten Argo Sibul teenib Afganistanis jalaväekompanii Estcoy-15 koosseisus ja täidab kompaniiülema abi ülesandeid. Estcoy-15 paikneb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Pimon. NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kooseisus osaleva Eesti kontingendi (Estcon-14) välismissioon algas novembris 2012 ja lõppeb 2013. aasta mais.
Kuidas viis teid elutee Afganistani ja kui kaua olete seal teeninud?
Olen Afganistanis teist korda ja sattusin siia läbi teenistuse Scoutspataljonis. Läksin 2011. aasta alguses teenima Scoutspataljoni kompaniisse, mis suundus sama aasta lõpus välismissioonile Afganistani. Olin rühmaülema ametikohal kuni missiooni lõpuni 2012. aasta mais. Pärast seda sain pakkumise minna uuesti missioonieelsesse väljaõppesse uude kompaniisse teenimaks kompaniiülema abi ametikohal. Nõustusin sellega ja alates 2012. aasta sügisest kuni 2013. aasta kevadeni teenin sellel ametikohal Afganistanis.
Kuidas näeb välja ohvitseri tavapäev tööpostil?
Esimesel missioonil rühmaülemana oli igapäevane töö patrullide planeerimine ja nendes osalemine. Lisaks osalemine erinevates kompanii ja lahingugrupi operatsioonides. Jalaväelasena rühmaülema ametikohal teenimine Afganistanis annab väga suure kogemustepagasi edasiseks teenistuseks. Kindlasti on see kogemus, mida mujalt ei saa.
Praegusel missioonil on minu ülesanded hoopis teised. Olen kompaniiülema esimene asetäitja ning igapäevatöö möödub operatsioonide juhtimise ruumis (ops-ruum). See on koht, kust juhitakse ning jälgitakse kogu lahinguväljal toimuvat, oma- ja naaberüksuste tegevust. Minu ülesanneteks on ops-ruumi töö korraldamine, erinevate ettekannete tegemine ja suhtlus meie liitlastega lahingugrupis. See on oluline, kuna läbi selle saame oma üksusi paremini toetada hankides neile vajalikku teavet või vahendeid.
Kas jagaksite inimestega mõnda kogemust/juhtumit, mis on teil seal olles südamelähedaseks saanud?
Konkreetset juhtumit ei oska välja tuua. Küll aga kasvab mul iga päevaga lugupidamine nende sõdurite suhtes, kes Afganistanis teenivad. See ei ole kohe kindlasti lihtne amet!
Kuidas on Afganistanis teenimine teid muutnud?
Afganistanis teenimine mind väga muutnud ei ole. Loomulikult oskan järjest rohkem hinnata kodu, lähedasi inimesi ning nende toetust.
Kas leiate, et eesmärk, mille nimel te Afganistanis vaeva näete, saab ükskord ka saavutatud?
Minu eesmärgid, miks ma siin olen, on kindlasti täidetud.
Mida head soovite lähedastele ja kaasmaalastele?
Sooviks lähedastele ja kaasmaalastele häid lähenevaid pühi ning aastavahetust. Ja kindlasti pidage meeles neid, kes ei saa sellel ajal olla kodus tehes siin kaugel oma ohtlikku igapäevatööd
