Marii Karell uurib, kas meie koolisüsteem valmistab lapsed eluks ette
Tänases „Laseris“ uurib Marii Karell, kas praegune koolisüsteem annab meie lastele vundamendi, et nad tulevikus tööturul rakendust leiaks. Lisaks maitstakse tulevikutoitu ehk kilgismuutit, putukaleiba ning jahuusse.
Praeguse ajal, mil paljud lapsevanemad peavad ise kodus ka õpetajaks olema, tekib küsimus – mida ja miks üldse koolis õpitakse? Kas õpilased tuubivad liiga palju? Milliseid oskusi meie lapsed tulevikus tegelikult vajavad? Ja milliste oskustega inimene on aastal 2050 tööturul edukas? “Võime tulla lagedale originaalsete ideega ja need ka ellu viia,” toob Loova Tuleviku Kooli pidaja Kristi Laanemäe välja tulevikuks vajaliku oskuse. “Võime luua palju originaalseid ideid korraga, on 2% täiskasvanutel versus 98% lasteaialastel,” lisab Laanemäe.
Selgub, et probleemiks on meie haridussüsteem, mis keskendub loovuse arendamise asemel hoopis faktide tuupimisele. “Põhjus on selles, kuidas haridussüsteem on üles ehitatud ja kuidas meil lapsi õpetatakse. Haridussüsteem on valitseva klassi käepikendus, et kasvatada inimesed selliseks, et nad teeksid tööd, oleksid vait ja teeniksid raha. Ei tekitaks probleeme,” on Laanemäe kriitiline. Peamine praeguse koolisüsteemi puudus ongi Laanemäe sõnul loovuse kärpimine, mitte selle arendamine. See oli ka põhjus, miks Laanemäe kolm aastat tagasi oma kooli lõi. Ta ei suutnud lihtsalt oodata, et süsteem muutuks. “Klassid on nii suured ja tunnid nii lühikesed, et on raske ellu viia seda, mida tahaks. Õpetajale antakse ette kõik asjad, mida nad tegema peavad,” räägib Laanemäe tavakoolide miinustest ja lisab: “Õpilased ise ei võta vastutust oma õppimise eest. See on nagu õpetaja asi. Ja teine asi on liigne vigade väljatoomine. Miks on kontrolltöös ainult punased mahakriipsutused ega ole rohelisi kiitusi?”
Lisaks proovib “Laser” tulevikutoitu: hommikuks kilgismuuti, lõunaks putukaleib ja õhtuks röstitud jahuussid. Praegu on restoranid kinni, poodide kulleriajad täis ja kodused varud otsas. Kust aga saada uusi maitseelamusi ning vajalikke toitaineid? Tuleb välja, et teadlikumad inimesed on pöördunud putukate poole. Neis on väga palju valku, neid saab edukalt vähese vaevaga ise kodus kasvatada ja väidetavalt on nad ka väga maitsvad. “Putukate kasvatamine alternatiivina lihale on kindlasti üks väga lähedasi perspektiive,” selgitab Eesti Putukatööstuse Liidu esimees Erlend Sild. Ametlikult on putukad ja nendest valmistatud tooted Eestis mitte lubatud uuendtoit. See tähendab, et Euroopa Liit alles menetleb, kas neid võib ikka inimtoiduks tarbida või mitte. Kui õigusaktid on alles valmimisel, siis kilginäkileivad, kilgijahu, röstitud kilgid ja putukatest hommikuhelbed on vaid mõned Eesti tooted, mis on juba ammu valmis ning ootavad vaid seaduse rohelist tuld.
“Laser” aga nii kaua oodata ei malda ja paneb oma kilgikasvatuse ise püsti. Toimetusse hangitakse akvaariumi sajakonna kilgiga ning hakatakse neid iga päev söötma ja jootma, et nad ilusti suureks ja mahlaseks kasvaks. Toitma peab neid pidevalt, sest üks emane annab nelja nädala jooksul umbes 400-600 järglast. “Eestis on tegelikult kümneid peresid, kes kasvatavad ise kodus erinevaid putukaid ja söövad neid,” räägib Sild. Söödavaid putukaid on maailmas teada üle 900 liigi. Endale meeldiva sordi võiks leida seega igaüks. Kodustes tingimustes saab edukalt kasvatada peamiselt kolme liiki putukaid – kilke, ritsikaid ning jahumardika vastseid. Vaja on vaid veidi toitu ning sooja ja niisket elupaika. Söögiks sobib köögist üle jääv salatikraam ja joogiks tavaline vesi. “Söömiseks tuleb neid enne ehk pisut uimastada, eriti oluline on see kilkide puhul, et siis kergelt röstida,” õpetab Sild.
„Laser“ on TV3s täna kell 20.00.
