Avaleht Muusikud muusikast MUUSIKUD MUUSIKAST: Ivo Lille
MUUSIKUD MUUSIKAST: Ivo Lille

MUUSIKUD MUUSIKAST: Ivo Lille

Ivo Lille on saksofonist, helilooja, mänedžer, ansambli- ja koolijuht.

Ta on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus ta on nüüd direktor, ja omandanud magistri- ja doktorikraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kus on õppejõud. Samuti on ta lõpetanud magistriõpingud Sibeliuse akadeemias.

Särav ja mitmekülgne muusik, kes tunneb end hästi nii solistina kui ka kammermuusikuna, aga ka džäss-, klubi- ja popmuusikas. On osalenud mitmete muusikakollektiivide töös, mille hulgas on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, rahvusooper Estonia orkester, NYYD Ensemble, Estonian Dream Big Band, Tallinna Uue Muusika Ansambel, saksofonikvartett SaxEst, Lament, James Werts World Project, Ka-Funky, Ivo Lille Group, Science of Silence jpt.

Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? 

Mäletan täpselt. Olin 6-aastane, kui meil käis külas õe sõbranna, kes mängis klaveril loo „Öökull“. Olin sellest nii lummatud, et juba järgmisel aastal astusin Pärnu lastemuusikakooli. Järgmine hetk oli keskkooli ajal, kui Loit Lepalaan kutsus mängima Pärnu Big Bändi. Lõplik otsus tuli Otsa kooli sisse astudes.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?

Minu meelest on eestlased väga altid kiitma. Iseasi, kas me oskame seda vastu võtta. Tunnen tänulikkust peale iga kontserti ja kasvatan endas oskust, et head sõna mitte tagasi lükata.

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Eestis on väga palju ägedaid muusikategelasi. Eriti tunnustaksin selliseid, kes hoiavad elus kitsast valdkonda. Nii nagu teevad seda džässorkestritega Siim Aimla ja Raul Sööt või ansamblitega Toomas Rull ja Raul Vaigla, kaasaegse muusika osas U: Ansambel ja Tallinna Uue Muusika Ansambel, vanamuusikavallas Reet Sukk ja Reinut Tepp, heliloojad Tõnu Kõrvits, Tatjana Kozlova-Johannes jpt. Olen tänulik neile, kes hoiavad toimimas suuri kollektiive, nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester ja koor, Estonian Dream Big Band jpt. Tänan kõiki muusikuid, kellega olen kunagi lava jagada saanud või kellest innustunud. Minu eriline tänu läheb Renee Meristele, kes on tulnud appi, et anda noortele arusaama rahvusvahelisest muusikaturust. Ta on kirjutanud õpik-raamatu “Mina teen sind kuulsaks”.

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Kooli eesmärk on anda õpilastele tugevad valdkondlikud sidemed, oskused püstitada isiklikud eesmärgid ja parimad tööriistad nendeni jõudmiseks. Laval olles keegi diplomit ei küsi, sama hulk iseseisvat ja praktilist tööd tuleb kõigil enne ise ära teha. Minu meelest pakub kool selleks otseteed.

Professionaaliks ehk kutseliseks muusikuks olemine iseenesest ei garanteeri teistest paremini mängimist või laulmist. Mõni harrastaja võib teha seda kordades paremini. Kui tahad publikule pakkuda parimat, pead ise muusikat väga armastama. Selle tulemuseni viinud teekond aga ei tohiks välja paista.

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?

Minule meeldib väga kodus olla. Kontsertidel käin samuti hea meelega, aga valin suure hoolega. Vahest sõidan selleks ka kaugemale, et näha ja kogeda midagi konkreetset. Kõige tihedamini käin Otsa kooli õpilaste kontsertidel. See on hea koht, kus olla.

Soovita pala, plaati või kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

Otsin pidevalt huvitavaid kõlasid. Olen pikka aega jälginud mõningaid autoreid.

Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest / plaatidest / videotest selline, mida uhkusega esitleksid?

Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?

Koostöö. Seda nii muusikaorganisatsioonide kui ka muusikute endi vahel. Hea näide on Soome, kus ühiste pingutuste ja läbirääkimiste tulemusena valmivad suured ideaalsete tingimustega kontserdisaalid, mida saavad kõik kohalikud muusikaorganisatsioonid ühiselt kasutada. Soovin, et riikliku toetusega kontserdid, mida Eestis ja välismaal korraldatakse, tooks meile kasu ning oleks hästi läbimõeldud ja jätkutegevustele suunatud. Muusikud ja korraldajad võiks rohkem kasutada üksteise potentsiaali.